/nginx/o/2009/08/13/220926t1he511.jpg)
Liiklusõiguse vandeadvokaadi Indrek Sirgi kinnitusel kohustab liikluseeskiri ohuolukorras mitte teelt kõrvale põikama, vaid pidurdama ja seisma jääda, et avariid vältida.
Sirk: ohuolukorras ära põika kõrvale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sirk rääkis, et liiklusõiguses on selline ideoloogiline muutus toimunud kogu maailmas, Eestis on see sisse kirjutatud liikluseeskirja viimasesse versiooni, mis jõustus aastal 2001.
«Kui seni aktsepteeriti, et ohu tekkimisel on juhi käitumiskohustus kas vähendada kiirust või põigata ohust mööda, siis nüüd on ainuõige kohustus vähendada kiirust ja jääda seisma. Igasugused möödapõikamised võivad luua täiendava ohu või suurendada olemasolevat,» selgitas Sirk.
Seetõttu on tema sõnul ainuõige käitumisviis vähendada kiirust ja seisma jääda. Ta tõdes, et olukordi on väga erinevaid ning mõningates situatsioonides on reflektoorne kõrvalepõikamine mõistetav.
«Ohusituatsioonis ei jõua juht oma valikuvõimalusi analüüsida, vaid käitub reflektoorselt. Liiklusnõude mõte ongi suunata inimeste käitumist, et harjutaksime ennast pidurdama, mitte ei hakkaks teadlikult ohtu nähes kuskile pöörama – see on taunitav mõtteviis,» selgitas Sirk.
Sedasi peaks tema sõnul õpetama ka autokoolid.
Klassikalisema näitena tõi ta juhu, kus juht jääb roolis magama või mingil muul põhjusel kaldub vastassuunavööndisse, talle vastu sõitva auto juht püüab õnnetust ära hoida ka ise vastassuunavööndisse põigates, ent kui siis too algselt kaldunud juht ärkab ja tagasi oma vööndisse läheb, on tulemuseks laupkokkupõrge.
Eluline näide on ka sellest, kui juht näeb kõrvalteelt peateele sõitvat autot, siis paljud pidurdamise asemel püüavad tema eest läbi lipsata. «Ehkki neil on küll eesõigus, ei ole see õige, sest liiklusregulatsioonide eesmärk on mitte õiguse andmine, vaid kahju ärahoidmine ja inimelude säästmine,» märkis Sirk.
Õiguslikud tagajärjed
Takistusest ümberpõige on Sirgi sõnul aga hoopis teine asi – see on kaitsliku sõidustiili üks võtteid, mida kasutada lisaks pidurdamisele juhul, kui saad aru, et see täiendavalt ei põhjusta ohtu.
Sirgi sõnul võib üldpõhimõttele vastupidine käitumine põhjustada ka õiguslikke tagajärgi, kui liiklusõnnetuse analüüsist selgub, et ära pööramine, kõrvalepõikamine oli põhjendamatu ega olnud vajalik.
«Küsimus on selles, kuidas ennetada õnnetusi. Meie liikluskultuuri üks osa on see, et aetakse oma õigust taga – mul on õigus ja siis sõidan kasvõi teisest üle,» taunis Sirk sellist lähenemist.