Asenduskodudes viibivad puudega lapsed vajavad paremat arstiabi

Õiguskantsleri nõunike Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskusesse tehtud kontrollkäik kinnitas asenduskodu töötajate muret, et liitpuudega lapsed ei pruugi saada neile vajalikku arstiabi. Neile lastele tervishoiuteenuste tagamisel praegusest sobivamate võimaluste leidmiseks tegi õiguskantsler soovitusi nii asenduskodule kui sotsiaalministrile. Ühtlasi leidis õiguskantsler, et arstide konsiiliumi otsus, et laps ei kuulu elustamisele, on suunatud arstidele, sest asenduskodu töötajad ei pruugi olla piisavalt pädevad selleks, et otsustada selle üle, kas lapse eluohtlik terviseseisund vajab elustamist ja intensiivravi või mitte.

Nimelt töötab lastekodus küll tervishoiutöötaja, kes pole aga pidevalt kohapeal. Vajadusel viiakse lapsi perearsti juurde asenduskodu autoga. Töötajate hinnangul on asenduskodus sügava liitpuudega lapsi, keda perearst peaks käima igal nädalal kohapeal vaatamas, kuid täpsustamata põhjustel laste perearstid koduvisiite ei tee, kirjutab õiguskantsler oma ülevaates.

Asenduskodu töötajad selgitasid, et osale sügava liitpuudega lastest võib transport perearsti juurde põhjustada ebavajalikke kannatusi – näiteks neile, kes vajavad pidevalt mõnd meditsiiniseadet – või mõjuda traumeerivalt – näiteks neile, kes harjuvad raskesti uute inimestega. Lisaks võib olla vajalik laste tervisliku olukorra regulaarne hindamine, kuna raske ja sügava puudega lapsed võivad olla keskmisest vastuvõtlikumad erinevatele haigustele ja nende tüsistustele.

Õiguskantsler lisas, et tervishoiuteenuste kättesaadavuse küsimus oli aktuaalne ka kontrollkäigul Tartu väikelastekodusse Käopesa, kus sarnaselt Tallinna lastekodu imikute ja puuetega laste keskusele elab palju raske ja sügava puudega lapsi. Seal oli ennekõike probleemiks, et perearstid keeldusid suurt arvu ja komplekssete meditsiiniliste diagnoosidega lapsi enda nimistusse võtmast.

Õiguskantsleri hinnangul tõuseb küsimus, mismoodi tuleks laste vajadustest lähtuvalt korraldada neile tervishoiuteenuseid, sest võib olla, et ka vajadus erakorralise meditsiini järele oleks väiksem, kui üldarstiabi osutajaga saaks konsulteerida sagedamini.

Samuti valmistas Tallinna lastekodu töötajatele muret küsimus seoses sügava liitpuudega lastega, kelle haiguslukku on märgitud, et arstide konsiiliumi kohaselt ei kuulu nad elustamisele ja intensiivravile. Kui asenduskodu on nende laste tervise halvenemise korral teatanud häirekeskusesse, on väljakutse saanud kiirabibrigaad asenduskodu töötajate sõnul mõnel juhul küsinud, miks on asenduskodu pöördunud kiirabisse, olles teadlik konsiiliumi otsusest. Õiguskantsler leidis analüüsi tulemusel, et arstide konsiiliumi otsus, et laps ei kuulu elustamisele, on suunatud kiirabile, sest asenduskodu töötajad ei pruugi olla piisavalt pädevad selleks, et otsustada selle üle, kas lapse eluohtlik terviseseisund vajab elustamist ja intensiivravi või mitte. Mitmed haigused (nt kopsupõletik, rotaviirus vms) võivad nõuda küll kiiret meditsiinilist sekkumist, kuid mitte intensiivravi või elustamist.

Õiguskantsler leiab, et asenduskodu võiks oma töökorralduses kaaluda võimalusi, et lapse haigestumise korral annab asutuse tervishoiutöötaja peretöötajatele nõu telefoni teel või keskusesse kohale tulles ka väljaspool oma tööaega. Koos laste perearstide ja kiirabi esindajatega võiks asenduskodu läbi arutada konkreetsete laste individuaalset olukorda ja vajadusi arvestades, millistel tüüpjuhtudel peab perearst tulema lapse juurde koduvisiidile, millistel laps minema perearsti juurde vastuvõtule või milliseid muid variante on perearstiga konsulteerimiseks.

Õiguskantsler saatis kirja ka sotsiaalministrile ning soovitas suure hooldusvajadusega lastele teenuste süsteemi nõuete väljatöötamisel põhjalikult läbi kaaluda, kuidas tagada lastele tervishoiuteenuste kättesaadavus.