Reformierakonna liikmeskond on viie aastaga pea kahekordistunud

Kui 2009. aasta algul kuulus Reformierakonda 6769 inimest, siis praeguseks on partei liikmeskond kasvanud 12 983ni. Viie aastaga on erakond seega juurde saanud 6214 liiget.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles Postimehele, et liikmeskonna suurenemise taga on viis aastat järjepidevat tööd. Tema sõnul hakati inimesi alates 2009. aastast aktiivselt erakonda kutsuma, selle asemel et oodata, et nad ise uksest sisse astuks. «See ongi lihtsustatult retsept, kuidas meie liikmeskond kasvab,» märkis ta.

Liikmete arvu kasvatamine pole Kuke kinnitusel eesmärk omaette. «Meie eesmärk on olnud liikmeskonda laiendada just seetõttu, et erakonnas oleks rohkem inimesi, kes nii erakonna kui Eesti poliitika arengus kaasa räägiks,» ütles ta.

Kukk lisas, et sel moel on erakonda jõudnud teiste seas ka näiteks riigikogu liikmed Kaja Kallas, Jüri Jaanson ja Deniss Boroditš ning aasta lõpus parlamendist lahkunud Andrei Korobeinik.

Protsentuaalselt on oma liikmete arvu märgatavalt kasvatanud ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kuhu viie aasta taguse 3324 asemel kuulub nüüd 6199 inimest. Liikmeskonna kasvus on oma osa ka 2012. aastal toimunud ühinemisel Vene Erakonnaga Eestis, millel toona oli veidi üle 1200 liikme.

3215 liiget on viie aasta jooksul juurde saanud Keskerakond, mis praegu on 14 226 liikmega Eesti suurim. Kõige vähem on parlamendiparteidest muutunud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) liikmete arv: kui 2009. aastal kuulus parteisse 8823, siis praegu 9778 inimest.

Parlamendis esindamata erakondadest on suurima liikmete arvuga Konservatiivne Rahvaerakond, kuhu kuulub 7743 inimest. Iseseisvusparteil on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmetel 2154, Eestimaa Ühendatud Vasakparteil 2014 ja Eestimaa Rohelistel 1173 liiget. Vabadusparteisse - Põllumeeste Kogusse kuulub 987 inimest, mis ainsana jääb allapoole erakondade nõutavat liikmepiiri.