/nginx/o/2009/04/17/165111t1h06e4.jpg)
Ilmselt on enamik Tallinnas liiklevaid autojuhte viimastel kuudel täheldanud, et linnas on võrreldes eelmise aasta sama ajaga hoopis lahedam ja meeldivam sõita, sest liiklus sujub suuremate tõrgeteta ning ummikud on justkui kuhugi kadunud.
Masu vähendas Tallinnas liiklusummikuid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi teaduri Tiit Metsvahi sõnul on autode arv Tallinna tänavatel märgatavalt langenud ning see tendents võib jätkuda, kuid täpsemaid prognoose on praegu raske teha.
«Eks Tallinna liiklus on võrreldes eelmise aastaga tõesti sujuvamaks muutunud ja ummikuid vähemaks jäänud ning sõidukite arv tänavatel on 5 – 6 protsenti langenud,» kinnitas Metsvahi. «See ei ole aga ühtlane protsess, sest on ka kohti, kus liiklust on juurde tulnud.»
Ta lisas, et liikluse vähenemine Tallinnas algas juba 2008. aastal, aga siis suhteliselt vähe. Kui enne seda aega toimus Tallinna liikluses eriti kiire kasv, siis peagi asendus see langusega.
Kesklinna liikluses ei ole muutused viimasetel aastatel eriti suured olnud. Rohkem on langust tunda just linna piiril, kus headel aegadel oli kasv isegi 10 protsenti.
«Nendes kohtades, kus liiklust on kogu aeg palju olnud, on nüüd kukkumine eriti märgatav olnud,» mainis Metsvahi. «Võin nimetada Järvevana ja Tammsaare teed ning Endla tänava viadukti alust. Endla tänava viadukti alune on Tallinna liikluses üldse kõige vingem koht. Kuskil mujal nii suuri sõidukite arvu ei ole me kirja saanud.»
Metsvahi sõnul teevad tehnikaülikooli teadurid veidi ka tulevikuprognoose ning nende järgi võib sõidukite arv Tallinna tänavatel veelgi väheneda või vähemalt eelmise aasta tasemele jääda. Kindlaid numbreid ta välja ütelda ei soovinud. Palju sõltub ka sellest, milliseks kujuneb eelolev suvi.
«Visuaalse hinnangu järgi võib küll öelda, et veoautode liiklus Tallinnas on hakanud jälle kasvama,» ütles Metsvahi. «Veokite arv Tallinna tänavatel kukkus oluliselt kiiremini kui sõiduautode hulk. Kusjuures veoautode arv hakkas vähenema peaaegu kohe koos majanduslangusega, sõiduautode puhul see nii ei olnud, masu algusega liiklus isegi veel kasvas mõnda aega.»
Veoautoliikluse elavnemise kohta oli Metsavahil isegi kujukas näide. Kui veel aasta algul pakuti tema ühele automüüjast tuttavale, et kas ta ei soovi Euroopast rekkaga sõiduautosid tuua, siis praegu on veoki saamise järjekord juba kaks kuud. See näitab, et rekkade liiklemine maanteedel ja linnatänavatel on jälle hoo sisse saanud.
Metsvahi kinnitas, et viimasel ajal on kasvanud mootorrataste, mopeedide ja rollerite hulk linnas, kuid kindlasti on see seotud ka suve tulekuga. Võrreldes 4 -5 aasta taguse ajaga on aga kaherattaliste mootorsõidukite arv siiski märgatavalt kasvanud. Sellest annavad tunnistust ka autoregistri numbrid.
«Katastroofiliselt palju tsikleid linnas muidgugi veel pole, aga nende arv on kasvanud silmnähtavalt,» tõdes Metsvahi. «Selge on see, et ka jalgrattureid on linnas juurde tulnud, aga neid me otseselt ei loenda, mistõttu andmed puuduvad.»