/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Selle aasta suvel, Aleksei Navalnõi kohtuprotsessi ajal võrdles kirjanik Peter Pomerantsev Venemaad sealse rahva muinasjuttudest pärit metsaga: ka parimate kavatsustega sinna sattunu võib end järsku leida kanajalgadega onnist, ja pärast seda ei julge keegi tema elu eest kopikatki välja panna.
Tellijale
Juhtkiri: Putin annab, Putin võtab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See võrdkuju on aga veel küllalt optimistlik, sest näeb asjade toimumises mingit loogilist seaduspärasust, mis aitab Venemaal toimuvast aru saada. Venemaa tegelikkus on veidi ennustamatum: sellel näib puuduvat nii loogika kui järjepidevus, vähemalt kõrvaltvaataja jaoks, kes Venemaad selle enda antud kirjelduse järgi euroopaliku riigina näha püüab. Lõppev aasta on andnud sellest mitmeid näiteid. Navalnõiga toimunu sobib selle kirjeldamiseks üsna hästi: mees lasti vabadusse, kuid ootamatu õnne põhjus oli just niisama arusaamatu, kui oli olnud tema vahistamise oma.