Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/06/11/1821894t1h7b4d.jpg)
Mida aasta edasi, seda enam tundub mulle ühiskondlikku debatti jälgides, et mehest on saanud Eestis nõrgem sugu, kes vajab erikohtlemist. Kuna aina kinnistuva arusaama järgi on poisid nõrgukesed, diskrimineeritakse tütarlapsi. On avalik saladus, et eliitkoolide 1. klassi võetakse poisse ja tüdrukuid võrdselt, aga kuna poisse on katsetele tulijate seas vähem, on neile ihaldatud kooli pääsemiseks seatud madalam latt. Sellist vahetegemist põhjendatakse asjaoluga, et poisid arenevad aeglasemalt.
Üheksa aastat hiljem, põhikooli lõpus kordub sama stsenaarium. Üks ema tunnistas kord, et poja keskkooli pääsemise pärast ta südant valutama ei pidanud, kuigi tunnistusel olid üksjagu kolmi. «Kui kesklinna popid koolid välja arvata, siis on iga keskkool poisi üle õnnelik, olgu ta tunnistus milline tahes, aga tütar peab kõvasti pingutama, et soovitud gümnaasiumi pääseda,» rääkis ta.