Saksa sõdurid korrastavad Kohtla-Järvel sõjavangide kalmistu

Kaheksa sõjaväelast Schleswig-Holsteini liidumaalt saabuvad siia 1995. aastal Eesti ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingu järgi, mis korraldab siin asuvate saksa sõjaväe kalmistute taastamist ja hooldamist.

Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuuriväärtuste alal Anton Pärn sõnas, et tegelikult algas sõjahaudade taastamine juba varem. 1992. aastal said valmis Viljandi ja Pärnu saksa sõjaväe kalmistud. «Saksa sõjaväelased saabusid siia aga esimest korda 1999. aastal ja siis tehti tööd Tallinnas Maarjamäele. Hiljem hakkas põhiline töö toimuma Ida-Virumaal, kuna seal olid Teise maailmasõja lahingud kõige aktiivsemad ja Ida-Virus on ka kõige rohkem saksa sõjaväe kalmistuid,» rääkis Pärn.

Ida-Virus on sakslased läbi aastate kõige rohkem tööd teinud Toila saksa sõjaväe kalmistul. Lisaks on kalmistuid korrastatud Jõhvis ja viimastel aastatel väga palju ka Narvas. «Paralleelselt on käinud ka Kukruse saksa sõjavangide kalmistul ja ka Rakveres on tehtud väiksemaid hooldustöid,» lisas Pärn.

Eelmisel aastal oli siin esmakordselt kaks sõjaväelaste rühma korraga korrastamas. Ühed olid Lavassaares ja teised Narvas. Narvas on viimastel aastatel olnud palju ümbermatmisi ning seepärast on seal tööd olnud uute nimetahvlite paigaldamisega.

Enamikel juhtudel on tegemist elukutseliste Bundeswehri sõjaväelastega, kes tulevad siia vabatahtlikult kaheks nädalaks. Elavad nad Ida-Virumaal Jõhvis. «Sealne Viru üksik-jalaväe pataljon on neid alati väga lahkelt võõrustanud ning sellest on kujunenud omaette traditsioon. Väga hinnatakse meie kaitsejõudude sõbralikku panust. Sõltuvalt tööde mahust on ka meie inimesed sakslastel abiks käinud»

Töökohad valib välja Saksa Sõjahaudade Hoolde Rahvaliit. Sajandi alguses sai Eestis valmis 15 saksalaste kalmistut ning nende seas on nii sõjas langenute kalmistud kui sõjavangide kalmistud. «Hooldeliit on tööde organiseerija ja kui Bundeswehr soovib saata oma sõjaväelasi kalmistutele üle Euroopa, siis see hooldeliit teab, mis järgus üks või teine kalmistu parasjagu on,» sõnas Pärn.

Sakslased on ainsad, kes Eestis sellisel kombel oma hukkunute eest hoolt käivad kandmas. Lisaks tehakse seda mujalgi Euroopas ja kuna Teises maailmas sõdis Wehrmachtis ka palju eestlasi, siis on ka 1100-1200 eesti soost langenute nimed raiutud kalmistute nimetahvlitele üle Euroopa.

Sakslasi langes Teises maailmasõjas Eesti pinnal ligi 35 000, nende sekka on arvatud ka siin vangistuses surnud. «Täpset numbrit ei ole tegelikult võimalik öelda, sest 1944. aastal, kui siin sügisel käisid taganemislahingud, siis ega kõik andmed enam ei laekunud Saksamaale väljakujunenud süsteemis. Ja tegelikult iga väiksema kalmistu ümbermatmisega on ikka leitud ka neid langenuid, kellest ei ole teateid,» selgitas Pärn.

Ta lisas, et sõjahaudade hooldeliit korraldab igal aastal ka ringsõidu läbi Balti riikide, kus on võimalik külastada oma langenud sugulaste haudu ja tutvuda riikidega. Selline ringsõit toimub ka sel aastal.