Jõulueelne kohtumine kõrbes

Kui aus olla, siis kindlalt ei. Sest lennuki puhul peab sul olema lennuväli, kus tõusta ja kuhu maanduda. Kopteriga ei ole seda probleemi, ei tava- ega eriolukorras. Maandud enam-vähem seal, kus saab, kasvõi koduhoovis, nagu Sõnajalad.
Oled teenistuse jooksul olnud rohkem kodust ära kui kodus. Pereinimesena, isana ja abikaasana peab sul olema väga võimas ja toetav tagala.

Ei saa salata, vahel tundub kopteriga lendamine märksa lihtsam kui pereasjade hoidmine nii, nagu ma seda ideaalsena näeks. Tajun sageli ja väga selgelt, et tegelikult on neil kodus palju keerulisem ja raskem kui minul siin. Ma ei suudaks kindlasti kõike teha maksimaalselt, kui mu pühendumust töösse ei toetaks sama pühendunult mind armastav abikaasa ja mu kallis tütreke. Raske on öelda inimesele, kes sind armastab ja toetab, aitäh! – see on nii suur asi, et sõnadest jääb väheks.

Oled oma pere, lähedaste ja lapse jaoks kangelane?

Jah, usun, et olen tütrekese jaoks kangelane. Ta on parasjagu sellises vanuses, seitsmene, et saab aru, kes mida teeb ja milleks. Ma ei tea, mida talle kangelane tähendab, aga usun ja loodan, et ta on väga uhke mu üle, ja see on isale väga suur asi.

Oled sa kogenud, et mõnel pool ei võeta sind selle vääriliselt, mida suudad ja oskad, sest oled kusagilt Ida-Euroopast, pisikesest Balti riigist?

Jah, tõepoolest. Olen näinud inimesi suurriikidest, kes ei tea isegi, mis see Eesti on. Nutikamad oskavad küsida, kus see on. Kas või Inglismaal, kuhu ma algul sattudes tekitasin enamikus suurt võõristust: tuleb keegi idaeurooplane, kas teda üldse usaldada saab, saab ta üldse keelest aru ja veel sada muud probleemi. Nõudis palju energiat, kuni suutsin kõigile tõestada vastupidist. Nüüd usun, et olen näidanud end mõnes valdkonnas neist paremanagi. Olgu selle tõenduseks kasvõi see, et täidan siin Afganistanis lahingkopteri eskadrilli ülema asetäitja ülesandeid.

Mis need ülesanded on?

Olin ka Inglismaal samal ametikohal. Põhiline, lisaks lendamisele, on üksuse administratiivse poole eest vastutamine. Lisaks sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride atestatsioonide läbiviimine ning dokumenteerimine. Samuti on minu vastutada see, kui üksuse liikmega siin või tema lähedasega kodumaal midagi peaks juhtuma.

Millal oled tundnud tõelist uhkust, et oled eestlane, Eesti ohvitser?

See, kui sulle tehakse ettepanek asuda liitlasriigi väeliigi üksuseülema asetäitja kohale, on suur au. Kui saad lahendamiseks ülesandeid, mis näitavad, et sind usaldatakse ja tunnustatakse. Kui tead, et oled välismaalasena pidanud kohalikega võrreldes rohkem pingutama, võitnud nende lugupidamise ja näidanud sellega kogu oma väikest riiki kui võimekat partnerit mistahes olukorras.

Kas see, et sinu eskadrilli missioon Afganistanis saab läbi, kopterid pakitakse kokku ja viiakse ära, ei tekita sinus tunnet, et kõik on läbi, mis edasi saab?

Sugugi mitte. Kohe pärast Afganistani algab mu üksusel pooleaastane treeningmissioon Kanadas, kus toetame sealse jalaväe väljaõppe­operatsioone. Tulevad uued väljakutsed ja missioonid, töötuks jäämist pole karta.

Kui sulle tehtaks pakkumine mõnest maailma juhtivast lennuakadeemiast, siis mis valdkonna sa kõige meelsamini oma kogemuste põhjal õpetada võtaksid?

Arvan, et kopteri lendamise taktika. Ehk kuidas planeerida ja teostada kopterioperatsioone sõltuvalt vastasest ja tema tegevusest. Olen seda Inglismaal väga palju õppinud, lennuharjutusi teinud, ning see on mulle kõige südamelähedasem.

Jõuad jõulupühadeks koju. Millised need saavad olema?

Loodan, et lumised, ja mis veel tähtsam: üle pika aja pere ja ka vanematega koos. Olen nii kaua ära olnud, et tunnen suurt puudust sõpradest, ning mis seal salata, ka Eesti toitudest. Selliseid hapukapsaid ja suitsuvorsti ei saa kusagil mujal.

Hannes Võrno on Eesti kaitseväe kontingendi teabeohvitser.

Ivar Värk (36)