Euroopa kool Brüsselis saab eesti keele sektsiooni

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo saatis novembri lõpus Euroopa Koolide peasekretärile Kari Kivinenile ettepaneku kaaluda eesti keele sektsiooni avamist Brüsseli II Euroopa koolis. Nimelt on viimastel aastatel Eesti laste arv koolis pidevalt kasvanud, ulatudes tänavu juba 138ni. Nii on tekkinud olukord, kus mõnes inglise või prantsuse sektsiooni klassis on eestlastest õpilased juba enamuses. See on tekitanud pingeid õpilaste, lastevanemate ja õpetajate vahel, samuti on tõusnud sealsete eesti keele õpetajate töökoormus, kirjutas Aaviksoo oma taotluses.

Haridusministeeriumi nõunik Kristin Hollo selgitas, et Euroopa koolide õppekava eesmärk on pakkuda emakeelset õpet, kui seda võimaldab sama emakeelega õpilaste arv. Praegu on aga Eestist pärit õpilased ühed vähesed, kes saavad seal eesti keele õpet vaid Eestist lähetatud emakeeleõpetajate käe all. «Ainsad EL ametlikud keeled, kellel pole veel omakeelset õpet ehk sektsiooni on eesti, läti, slovakkia, sloveenia, horvaatia, iiri ja malta keel,» ütles Hollo, Eesti esindaja Euroopa Koolide kuratooriumis.

Nüüdseks on aga Eesti laste arv Brüsselis kasvanud tasemini, kus oleks juba järk-järgult võimalik nooremas kooliastmes (1-5.klass) sektsiooni loomist alustada.

Koolikorralduses tähendaks see, et lapsed hakkavad õppima aineid oma emakeeles, teisi keeli õpitakse võõrkeeltena. «Õppekorraldus muutub oluliselt paremaks Eestist Brüsselisse suunduvate laste osas, kes seni on eestikeelsest koolist või kodust pidanud minema päeva pealt võõrkeelsese koolikeskkonda ja seal hakkama saama, õppides praktiliselt kõiki aineid võõrkeeles,» märkis Hollo.

Detsembri algul kogunenud kuratoorium pidas taotlust igati põhjendatuks ning oli nõus eestikeelset sektsiooni avama, kui vaid leitaks selleks vajalikud ruumid. Praegu ongi otsuse lõplik langetamine ruumipuuduse taha pidama jäänud.

Postimehele teadaolevalt pole aga kõik Brüsselis elavad eestlastest lastevanemad selle uuendusmõttega rahul, vaid sooviksid praeguse olukorra jätkumist.  

Hollo sõnul näitab 2011. aasta lõpus läbiviidud küsitluse tulemused, et nooremate laste vanemad, keda sektsiooni avamine eelkõige puudutab, pigem toetavad selle avamist. «Arusaadav, et need, kelle lapsed olid juba siis koolis ja omandasid haridust inglise, prantsuse või saksa keeles, ei soovinud eriti koolikorraldust ja õppekeelt muuta.»

Praegu on tema sõnul peamine mure seoses sektsiooni tulevase asukohaga. «Teeme selleks omalt poolt kõik, mis on võimalik, et õpilased, kes on oma õpinguid juba alustanud, saaksid neid jätkata samas kohas,» lubas Hollo. Samas tõdes ta, et kun Euroopa koolides on õppurite arv järjest kasvanud ning kõik neli Brüsselis tegutsevat kooli on võrdlemisi ülesrahvastatud, on ruumide planeerimisvõimaluste leidmine vaevanõudev tegevus. «Jaanuaris peaks saama selguse, kas on võimalik sektsioon avada 2014/2015 õppeaastal ning planeerime ka kohtumist lapsevanematega jaanuarikuus.»

Hollo pidas Eesti lastele emakeelse õppe võimaldamist Brüsselis väga oluliseks. «Nooremas kooliastmes eestikeelse sektsiooni loomist ei saa alahinnata ka silmas pidades Eesti eesistumist Euroopa Liidus 2018. aastal, kui Eesti esindusse EL juures, riigi kõige suuremasse välisesindusse, lähetatakse teatud perioodiks oluliselt rohkem diplomaate ning ametnikke.» 

«Miinuseks või pidada seda, et juhul, kui eestikeelne õpe tulevikus vanemale kooliastmele ei laiene, tuleb peale 5. klassi jätkata õpinguid mõnes õpilase valitud võõrkeeles. Samas on võõrkeelte õpe Euroopa Koolis väga tugev ja seda peetaks äärmiselt oluliseks. Samuti toetab võõrkeeleoskuste kujunemist mitmekeelne keskkond, kus õpilased koolis igapäevaselt viibivad,» leidis Hollo.