/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2013/12/18/2700574t1h5ea1.jpg)
Rakvere reaalgümnaasium plaanib uuest aastast keskkooliõpilastel kontrolltööde järelevastamise keelata, haridusministeerium aga kinnitab, et see läheb vastuollu riiklike õppekavadega.
Rakvere kool plaanib gümnaasiumis järelevastamise kaotada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gümnaasiumi kodulehelt saab lugeda, et tulevikus keskkooliõpilastele üldjuhul järelevastamist ei võimaldata. Direktor Martti Marksoo ütles, et selline kord kehtib juba praegu mitmes Eesti koolis, näiteks Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tallinnas Audentese erakoolis.
«Me ei tee mitte midagi eriskummalist. On kümneid koole, kus see kehtib nagunii kirjutamata reeglina. Meie olime lihtsalt need, kes otsustasid võtta riski ja fikseerida see mustvalgel ära,» rääkis Marksoo.
Ta põhjendas plaani sellega, et osas õpilastes on juurdunud arusaam, et õigeks ajaks polegi vaja materjali ära õppida ning kontrolltööd tehes tullakse seda õnne peale üritama. «Õpetajad peavad tegema topelt tööd – uued ülesanded, uued parandamised,» märkis ta. Samuti kulub järeltöödele suur osa õpetajate konsultatsiooniaegadest, mis on ette nähtud tõesti mahajäänute järeleaitamiseks.
«See on üle-eestiline probleem. Meie eesmärk on saata siit ellu vastutustundlikud noored inimesed, mitte süüdimatud, kes arvavad, et lõputult saab uusi ja uusi võimalusi,» rääkis direktor. Ta avaldas imestust, et praegused noored hilinevad tööintervjuudele ja tulevad isegi esimesel tööpäeval hiljem kohale. «See kõik hakkab põhikoolist peale. Nad teavad, et istuma nagunii praktiliselt jätta ei saa, niikuinii veetakse läbi ja siis see mentaliteet tulebki gümnaasiumisse välja,» kirjeldas ta.
Marksoo kinnitas, et need, kel töö ebaõnnestub objektiivsetel põhjustel, saavad selle kindlasti järele teha. «Aga me ei kavatse enam taluda seda, et sihikindlalt kas puudutakse või tuuakse kergekäeliselt vanema või õpilase endakirjutatud tõendeid,» rõhutas ta.
Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Indrek Kilk ütles Eesti Päevalehes kooli plaani kommenteerides, et riiklike õppekavade järgi pole koolidel õigust hinnete üks ja kaks järelevastamist keelata.
Direktor aga leiab, et seda korda tuleks muuta. «Jurist vaatab puhtlakooniliselt, mis on seaduses kirjas ja sellisel juhul tuleb öelda, et seadust tuleb natuke muuta. Miks peab andma lõputult vastamise võimalusi neile, kellest on teada, et nad kogu aeg kõrvale hiilivad ega viitsi õigeks ajaks ära õppida?» küsis direktor.
Ta ütles, et valdav osa õpilastest suhtub plaanitavasse muudatusse mõistvalt, kuid on ka neid, kes on selle vastu. Mis kujul plaanitavad muudatused kehtima hakkavad, otsustab kool jaanuaris.