Maruste: parlament ei saa olla Rahvakogu täitevorgan

Sotsiaaldemokraat Jaak Allik soovis eelnõu arutelul teada, kas põhiseaduskomisjon kavatseb Rahvakogu ettepanekute arutamist jätkata. Erakonnaseaduse muudatusi kui komisjoni esimest reageeringut niinimetatud jääkeldri ja Rahvakogu protsessile nimetas ta kosmeetilisteks parandusteks, mis tema hinnangul Rahvakogu osalisi väga ei rõõmusta.

Maruste ütles, et komisjon on Rahvakogu ettepanekutega tegelenud väga pikalt ja põhjalikult, et saada võimalikult mõistlikku ja kõiki rahuldavat tulemust. Samas on Eesti tema sõnul parlamentaarne riik ja parlament ei saa olla Rahvakogu täitevorgan, kes viib kõik talle lauale tõstetu kõrvalekaldumatult ellu.

«See ei tähenda, et ma kuidagi alahindaksin ja alavääristaksin Rahvakogu initsiatiivi, aga meil on parlamentaarne riik ja parlamendil on kohustus vaadata neid asju laiemas kontekstis ja teha võimalikult tasakaalukad ja läbimõeldud otsused, mida me oleme püüdnud teha,» lausus ta ja lisas, et valimisseaduse küsimustega jätkab komisjon veel tööd.

Hiljem sotsiaaldemokraat Eiki Nestori küsimusele vastates märkis Maruste, et parlamendile peab jääma suveräänne õigus ettepanekuid hinnata, kaaluda ja teha ka teistsuguseid otsuseid. «Kindlasti andis Rahvakogu positiivse impulsi vaadata seda probleemidepundart uuesti, teha seal korrektiive, aga ma olen kaugel mõttest, et parlament oleks Rahvakogu täitevorganina toimiv asutus, nagu ma juba korra väljendusin,» lisas ta.

Parlamendis esindamata erakondade rahastamine muutub

Teise lugemise läbinud eelnõuga muutub alates 2015. aasta kevadest valimistel osalenud, kuid parlamendist välja jäänud parteide riigieelarveline rahastamine. Nii saab riigikogu valimistel osalenud erakond, kes valimiskünnist ei ületanud, kuid kogus vähemalt kaks kuni kolm protsenti häältest, aastas 30 000 eurot, kolm kuni neli protsenti hääli saanud partei 60 000 ning neli kuni viis protsenti hääli kogunud erakond 100 000 eurot.

Praegu saavad riigieelarvest parlamendiparteide kõrval toetust erakonnad, kes riigikokku ei pääsenud, aga kogusid vähemalt ühe protsendi häältest. Üle ühe protsendi hääli kogunud erakonnad saavad riigieelarvest 9587 ning vähemalt neli protsenti hääli saanud parteid 15 978 eurot aastas.

Parlamendierakondade rahastamine eelnõuga ei muutu. Samuti ei piira eelnõu erakondade valimiskampaania kulutusi, ehkki algselt soovis komisjon seda teha.

Kampaaniakulude ülempiiri ei tule

Aruteluks käidi juba eelmise aasta lõpus välja idee kehtestada mahupiir kulukamatele reklaamiliikidele, luua kõigile erakondadele ühtsed tingimused ja võimalused välireklaamiks ning ka mõte, et ühtse meediareklaami hanke korraldaks riik. Teise lugemise eel tegid sotsiaaldemokraadid ettepaneku seada erakonna suurimaks lubatud reklaamikulude summaks 500 000 eurot aastas. Komisjon seda aga ei toetanud.

Maruste sõnul arvasid komisjoni liikmed, et kampaaniategevuse kulusid peaks küll piirama, kuid ei leidnud head lahendust, kuidas korraldada piirangust kinnipidamise üle järelevalvet.

«On mõttetu põletada raha röögatuteks telereklaamideks kuskil erakanalites, aga kuidas seda kõike teha, et see ei tooks kaasa lõputuid vaidlusi, eraldi järelevalveorganeid, kes neid ülekulutusi ja vaidlusaluseid käitumisi lahendama ja hindama hakkab, ja mis on selle tagajärjed? Arutanud seda edasi-tagasi leidsime, et see on üsna lootusetu ettevõtmine,» ütles ta.

Juriidilised isikud ei saa annetamisõigust

Samuti ei jõudnud eelnõusse varem kõne all olnud idee anda juriidilistele isikutele taas õigus erakondadele annetada. Küll toetas põhiseaduskomisjon ettepanekut, mille kohaselt saavad parteidele annetusi teha lisaks Eesti kodanikele ka Eesti alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku staatusega inimesed.

Muu hulgas piiravad muudatused erakondade laenulepingutest tulenevaid kohustusi, mille kogusumma ei tohi olla suurem kui 25 protsenti parteidele riigieelarvest eraldatavast summast. Komisjoni hinnangul vähendab see kahjulike laenukohustuste võtmist ja reklaamiks tehtavaid kulutusi. Sama eesmärki kannab muudatus, millega seatakse erakondadele kolme aasta lõikes positiivse netovara nõue, et suunata parteisid jätkusuutlikult majandama.

Lisaks keelab eelnõu kolmandatel isikutel tasuda erakonna kulutusi või teha erakonnale soodustusi, kui need soodustused ei ole teistele kättesaavad. Samuti on keelatud annetused, mis on tehtud füüsilise isiku vahendusel kolmanda isiku vara arvelt. Muudatused täpsustavad ka parteide aruandlust, vastutust ja erakondade rahastamise järelvalve komisjoni rolli parteide majandustegevuse kontrollimisel ning karmistavad rikkumiste eest ette nähtud karistusi.

Alaneb kautsjon ja erakonna liikmepiir

Teise lugemise eel toetas põhiseaduskomisjon ettepanekut vähendada poole võrra erakonna registreerimiseks vajalikku liikmete arvu – nii piisab edaspidi partei asutamiseks senise 1000 asemel 500 liikmest. Samuti väheneb eelnõuga poole võrra ehk kahelt ühe kuupalga alammäärani riigikogu valimistel kandideerimiseks nõutav kautsjon.

Valimiskünnise alandamisega põhiseaduskomisjon siiski ei nõustunud, ehkki Maruste sõnul kaaluti vastavat muudatusettepanekut pikalt. Lõpuks leiti tema sõnul, et praegune viie protsendi piir on Euroopa keskmise lähedal ega kujuta endast tänapäeva tingimustes ületamatut raskust. «Lisaks, kui me toome selle künnise väga alla, toome potentsiaalselt kaasa parlamendi suurema killustatuse ja sellest tuleneva potentsiaalselt suurema ebastabiilsuse ja väiksema tõhususe,» ütles ta.

Põhiseaduskomisjon võttis rahastamissüsteemi ülevaatamise oma tööplaani eelmise aasta juunis pärast Reformierakonna rahastamisskandaali puhkemist. Komisjoni palvel esitasid muudatusteks ettepanekuid paljud eraisikud, kodanikuühendused ja institutsioonid. Praegusesse eelnõusse jõudnud muudatused jõustuvad vastuvõtmisel tuleva aasta aprillis.