/nginx/o/2010/01/06/292525t1h1505.jpg)
Täiskasvanud õppijate osakaal on võrreldes eelmise aasta sama ajaga kerkinud kahe protsedi võrra, püsides alates eelmise aasta lõpust 12 protsendi juures, mida minister Tõnis Lukas peab tähelepanuväärseks.
Täskasvanute huvi õppimise vastu püsib stabiilselt kõrge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Statistikaameti värskete andmete järgi osales käesoleva aasta esimese kvartali jooksul elukestvas õppes 12,1 protsenti täiskasvanud elanikest. Mullu sama ajaga oli elukestvas õppes kaasa lööjate osakaal 10,8 protsenti ja aasta viimases kvartalis jõuti 12,2 protsendini.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tunnustas kõiki, kes enesetäiendamist ja ümberõppimist oluliseks peavad.
«Arvestades, et veel mõni aasta tagasi kõikus täiskasvanud õppijate osakaal ühiskonnas 6-7 protsendi vahel, on kindlalt 12 protsendi tasemel kanna kinnitamine tähelepanuväärne ja lausa murranguline,» ütles Lukas. «Oleme muutunud küpseks ühiskonnaks. Täiskasvanud tahavad tööturul edukad olla ja peavad nii töötuna kui töötades täiendkoolitust oluliseks. Niiviisi saame varsti ka tööpuudusest jagu.»
Möödunud aasta kokkuvõttes tõusis õppijate osakaal 25- kuni 64-aastaste inimeste seas esmakordselt aastaringselt üle kümne protsendi – 10,6 protsendini.
Minister Lukas tõi esimese kvartali detailsemast statistikast eraldi esile, et varasemast enam on oma haridust täiendanud kesk- ja keskeriharidusega inimesed, samuti hakkab suurenema tööandjate poolt rahastatud õppe osakaal.
Oma rolli täiskasvanud õppijate osakaalu suurenemises mängib riigi järjekindel tegutsemine. Mullu kinnitas valitsus täiskasvanuhariduse arengukava, kus määratletakse valdkonna tegevussuunad ja eesmärgid kuni aastani 2013. Selles pööratakse tähelepanu nii täiend- kui ka ümberõppele, samuti täiskasvanute osalemisele tasemekoolituses.
Tänavu kevadel käivitusid Euroopa Sotsiaalfondi toel riiklikud programmid TULE ja KUTSE, mille abil jõuab lähema nelja aasta jooksul lõpudiplomi või –tunnistuseni vähemalt 800 kõrgkoolis ja 400 kutseõppeasutuses varem õpingud pooleli jätnud noort.
Täiskasvanukoolitusele aitab kaasa ka tõukefondide vahendite kasutamine, mille abil on palju erinevaid kursusi täiskasvanutele tasuta. Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toel on aastatel 2007-2009 saanud 60 miljoni krooni eest tasuta koolitust enam kui 23,5 tuhat töötavat täiskasvanut 37 õppeasutuses üle Eesti. ESFi ja Eesti riigi rahastatud programm «Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused» näeb kuni 2013. aastani ette erinevaid kursusi 114 miljoni krooni eest. Lisaks tööalastele kursustele rahastatakse ka vabahariduslikku koolitust, Eesti Vabaharidusliit viib ellu programmi, millest pakutakse peamiselt elukestva õppe võtmepädevusi arendavaid koolitusi. Aastaks 2013 plaanitakse kahest programmist kokku koolitada 73 000 inimest.