Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/05/17/13784875t1h0b7a.jpg)
/nginx/o/2013/10/31/2590036t1h35e8.jpg)
Väikeriikidel on kombeks pidada end maailma tagahooviks, millest midagi ei sõltu. Seda tõdemust jagas ka Eesti esindaja Rahvaste Liidu juures kindral Laidoner abikaasale erakirjas, milles kurtis, et väikestel kästakse suu kinni pidada, kui olulised tegijad omavahel räägivad. See oli siis.
Nüüd on aga väikeriigidki sõbralike Euroopa rahvaste vennalikus peres, kus väidetavalt ei ole keegi natuke võrdsem kui teised ning liikmesriikidel on õigus ja kohustus seista oma inimeste huvide eest. Näib ometigi, et initsiatiivikus ning nõue eristada olulist ebaolulisest on jäänud paljude riikide parlamendisaadikute tööjuhendisse kirja panemata. Ilmselt ei ole seda vajagi, sest aru andma niikuinii ei pea.