Saadik: kohalikud teed vajaksid aastas 120 miljonit eurot

Arutelu algatas riigieelarve kontrolli erikomisjon, kes novembri lõpus kiitis heaks komisjoni kuuluva reformierakondlase Andre Sepa kohalike teede hoiu korraldamist käsitleva raporti. Komisjon otsustas raporti koostada kevadel, kui selgus, et riigikontrolli samateemalises aruandes viidatud puuduste kõrvaldamiseks pole pea kolme aastaga midagi tehtud.

Sepp ütles täna riigikogus raporti järeldustest rääkides, et riigikontrolli hinnangul on riiklik teeregister suhteliselt halva kvaliteediga ning täielikult toimiva registri loomiseks on vaja omavalitsuste omandis olevad teed ühtsetel alustel inventariseerida. Tema hinnangul tuleks inventariseerimine korraldada esimesel võimalusel.

Sepa sõnul on peamine vaidlus keskendunud juba aastaid inventariseerimise rahastamisele. Hinnanguliselt kulub sellele tema sõnul miljon eurot. «Vaidlus seisneb selles, et riigi esindajad arvavad, et see on teede omanike küsimus, samas kohalikud omavalitsused arvavad, et see on ühtlasi ka riigi ülesanne,» lausus Sepp, kes tegi raportis ettepaneku jagada inventariseerimise kulud riigi ja omavalitsuste vahel võrdselt.

Sepa hinnangul peaksid omavalitsused ka teehoidu paremini ja arusaadavamalt planeerima. Tema sõnul selgus omavalitsuste küsitlemisel, et pea igal teisel on olemas teehoiukava ja kaks kolmandikku omavalitsustest planeerib oma teede hooldust pikemalt ette. «Muidugi leidus ka vastuseid, kus vallad teatasid, et teehooldust pole mõtet üldse planeerida, kuna riigipoolne rahaeraldus on väike ja aasta alguses vaatame, mida selle eest teha saab,» nentis ta.

Sepa sõnul ei pidanud küll ükski osapool vajalikuks kohustada omavalitsusi teehoiukavasid vastu võtma, kuid siiski peaks olema avalikult teada, milliseid teede hoolduse ja remondiga seotud plaane omavalitsus teeb. Lisaks ettepanekule planeerida teehoidu arusaadavamalt tegi Sepp raportis ka ettepaneku näha uues transpordi arengukavas ette vahendid nii teede remondiks, ehituseks kui hoolduseks. Teehoolduse vahendeid ei ole arengukavas tema sõnul praegu eraldi nimetatud.

Samuti pidas Sepp vajalikuks tõhustada kõigi teede seisundinõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet. «Ühe mõttena käis maanteeamet välja teehoiualase kompetentsikeskuse loomise kõigi omavalitsuste tarbeks ja osapooled leidsid, et seda teemat tuleks kindlasti jätkata,» märkis ta ning lisas, et teehoiu paremaks korraldamiseks peaksid omavalitsused tegema ka regionaalset koostööd.

Kohalike teede rahastamisest rääkides viitas Sepp maaomavalitsuste liidu hinnangule, mille järgi on rahastamise tegelik vajadus 120 miljonit eurot aastas. «Sellisel juhul nende hinnangul saaksid kohalikud teed mingisugusegi mustkatte 25 aasta jooksul ja juhul, kui me optimeerime seda, siis 10-15 aasta jooksul,» lausus ta.

Sepa sõnul on kohalike teede hoidu rahastatud seni riigieelarvelistest eraldistest ja omavalitsuste tulubaasist, kusjuures riigi eraldised on viimastel aastatel moodustanud viis kuni kümme protsenti kõigist teedele suunatud vahenditest. Järgmisel aastal on riigi eraldis 28 miljonit eurot.

Sepa hinnangul on selge, et raha selles sektoris on vähe ja võimalusel tuleb omavalitsuste teehoiuks määratud vahendeid suurendada. Lisaks tuleks tema hinnangul kajastada omavalitsuste teehoiuvahendeid transpordi arengukavas ja eelarvestrateegias, et anda omavalitsustele kindlust, millise summa ulatuses võiksid nad koostada oma kavasid ja teha investeeringuplaane.

«Pärast teede inventariseerimist tuleb analüüsida kogu teede olemit ning leida rahastamismudel, mis arvestab kogu teede rahavajadust, kas jätkata seda tulevikus riigieelarvelise toetusena või kohalike omavalitsuste tulubaasi osana,» ütles Sepp riigikogus.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles parlamendi ees, et seaduse järgi on omavalitsuste teede korrashoid omavalitsuste ülesanne. «Täna kehtiva teede rahastamise mudeli puhul saavad täiendavad riigieelarvelised eraldised tulla riigimaanteede arvel, paraku ei ole meie riigimaanteed, eriti kõrvalteed, sugugi paremas korras kui võrreldavad kohaliku omavalitsuse teed. Seega ühest avalikust teedevõrgust teise raha ülekandmine ei parandaks kuidagi Eesti teedevõrgu kui terviku seisundit,» lausus ta ning lisas, et seetõttu on lisatoetuse andmine sõltunud riigieelarve võimalustest.

Samas on Partsi sõnul juba realiseerunud ettepanek kajastada kohalike teede rahastust riigieelarve strateegias ja transpordi arengukavas. Tema kinnitusel on nii strateegia finantsplaanis kui uues teehoiukavas, mis on transpordi arengukava üks rakendusplaan, viidatud kümnele protsendile kütuseaktsiisiga seonduvatest teehoiuvahenditest.

Raporti teistest ettepanekutest rääkides ütles Parts, et ministeerium pooldab täielikult omavalitsuste teede inventariseerimise läbiviimist ning on seisukohal, et seda tuleks toetada riigieelarvest omavalitsuste teehoiuks ette nähtud vahenditest.

Tema sõnul annab inventariseerimine muu hulgas täpsema ülevaate omavalitsuste teehoiu rahastamise tegelikust vajadusest. «Senine diskussioon, mööngem, kohalikele omavalitsustele mootorikütuse aktsiisist teehoiuks kavandatavate vahendite hulgast täiendavate toetuste eraldamise osas on tuginenud paljuski emotsionaalsetele kaalutlustele. Vajame paremat tehnilist metoodikat, et nii riigile kuuluvaid teid kui ka omavalitsusele kuuluvaid teid kõiki parameetreid arvestades õiglaselt rahastada,» märkis ta.

Partsi sõnul nõustub valitsus ka soovitusega, et teehoidu tuleb planeerida ja korraldada avalikkusele arusaadavalt. Tema sõnul sõltub teehoiu planeerimine tee seisundist, nõuetekohasest remondivälbast ega saa olla ühe aasta põhine tegevus. Lisaks on inimestel tema sõnul õigus teada linna ja valla teede arenduse pikemat vaadet sarnaselt riigimaanteede kohta käiva infoga, mis sisaldub riigile kuuluvate teede teehoiukavas.

«Kõikumised nii omavalitsuste enda tuludes või riigi poolt saadava lisaraha mahus tuleb arvesse võtta, korrigeerides vastava aasta teehoiuplaani, lükates näiteks mõne objekti edasi, ent plaan ise peaks olema paigas,» ütles ta.

Transpordi arengukavast rääkides kinnitas ta, et see ei sea omavalitsustele piiranguid teehoiuvahendite kasutamiseks nii hooldeks, ehitamiseks kui ka remondiks. «Küll aga tasub kaaluda, kas edaspidi oleks mõistlik üle minna projektipõhistele toetustele, seda loomulikult koostöös omavalitsusliitudega. Kui omavalitsusliitudel on välja pakkuda senisest efektiivsem metoodika riigieelarvest kohalike teede hoiuks ettenähtud raha jaotamiseks, siis kindlasti oleme valmis neid lahendusi kaaluma,» rääkis Parts.

Omavalitsuste teede seisundi kontrollimise tõhustamist on maanteeamet tema sõnul alustanud, luues selleks eraldi järelevalveosakonna. Samas peab maanteeamet tema sõnul suureks probleemiks teede osas pädevate spetsialistide puudumist või nende ülekoormatust omavalitsustes.

«Selle probleemi lahendamiseks me toetame kindlasti omavalitsuste koostööd. Võiks palgata pädevaid spetsialiste ühiselt mitmesse omavalitsusse või kohalike omavalitsuste liitu. Kindlasti toetame seda, et maanteeameti spetsialistid nõustaksid omavalitsusi nii palju kui see maanteeameti põhiülesande täitmise kõrval võimalik on,» ütles Parts.

Riigile kuulub üle 16 400 kilomeetri maanteid, kohalikke teid on Eestis 23 900 ning era- ja metsateid 18 000 kilomeetrit. Tänavad moodustavad kõigist teedest kaheksa ning jalg- ja rattateed 0,5 protsenti.