/nginx/o/2010/05/14/367653t1h9408.jpg)
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seadustiku eelnõu, millega kehtestatakse esimest korda Eesti õiguses seni puudunud keskkonnaõiguse üldosa.
Riik koondab keskkonnaõiguse aktid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul on praegu Eestis kehtiv keskkonnaõigus laiali mitmetes seadustes ning on sageli killustunud, dubleeriv ning kohati põhjendamatult erinev.
«Keskkonnaõiguse seadustiku eesmärgiks ongi koondada keskkonnaõiguse aktid ühte seadustikku,» selgitas Hirvoja.
Oluline on tema sõnul ka see, et üldosa koostamisel polnud ministeeriumi eesmärgiks mitte lihtsalt kehtivat õigust süstematiseerida, vaid ka see kriitiliselt üle vaadata ja vastuolud lahendada.
Hirvoja selgitusel on keskkonnaõiguse kodifitseerimisel kolm peamist eesmärki: ühtlustada, lihtsustada ja täita lüngad. «Näiteks on kehtivas keskkonnaõiguses rohkesti vastuolusid keskkonnalubade menetlustes, palju on kohmakaid ja paralleelseid menetlusi, samuti puuduvad mitmed tänapäevasele keskkonnaõigusele omased komponendid,» ütles asekantsler.