Riigikogu pikendas aasta võrra kaitseväe välismissioone

Otsusega pikendati kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude koosseisus 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2014. Eesti kaitseväelased lahkuvad Afganistanist seoses abijõudude missiooni lõppemisega tuleva aasta sügiseks.

Afganistanis on kaitseväe üksused teeninud alates 13. märtsist 2003, kui rahutagamismissiooni teenistusse asus kuueliikmeline demineerimismeeskond. 2006. aasta veebruaris alustasid Eesti üksused teenistust Ühendkuningriigi kontingendi koosseisus Helmandi provintsis, kus Eestil on praegu ligikaudu 150 kaitseväelast.

Kaitseministeeriumi kinnitusel otsitakse võimalusi missiooni lõppemise järel Afganistani toetamist jätkata. Näiteks plaanib Eesti eelnõu seletuskirja kohaselt osaleda NATO uues väljaõppemissioon Resolute Support.

Samuti pikendas parlament järgmise aasta lõpuni kuni kolme kaitseväelase kasutamist Kosovo rahutagamismissioonil. NATO juhitud operatsioonil on Eesti osalenud alates 1999. aastast, kui missiooni alustas 10 kaitseväelast. 2004. aastal kasvas Eesti osalus 122 kaitseväelaseni ning kahanes rühmani 2007. aastal. 2010. aasta veebruaris lõpetas Eesti rühm oma tegevuse ja seejärel on Eesti panuseks olnud üks-kaks kaitseväelast, kes teenivad rahutagamisjõudude peakorteris Prištinas.

Kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega pikendas riigikogu ka ÜRO juhitaval konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias. Eesti on lähetanud sõjalisi vaatlejaid vaatlusmissiooni koosseisu alates 1997. aastast. Viimastel aastatel on missioonil osalenud kaitseväe üks sõjaline vaatleja, kelle ülesanne on jälgida rahukokkulepetest kinnipidamist Lähis-Idas, hoida ära konfliktide eskaleerumist ja aidata teisi piirkonnas tegutsevaid ÜRO missioone.

Neljanda otsusega pikendati kokku kuni 12 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis. Kaitsevägi saadab Malisse staabiohvitserid, kes osalevad Mali üksuste väljaõppe planeerimises ja nõustamises, ning instruktorid, kes annavad Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet.

Riigikogu andis loa kasutada vajadusel ka kuni 40 kaitseväelast NATO reageerimisjõududes, kus tänavu osalevad demineerimisüksus, luureüksus ja logistikud ehk kokku 20 kaitseväelast. Tuleval aastal soovib Eesti reageerimisjõududesse panustada ühe miinijahtija ning kuni 40 kaitseväelasest koosneva laevameeskonnaga.

Lisaks võttis riigikogu vastu otsuse, mis lubab kuni viiel kaitseväelasel osaleda vajaduse korral NATO või ELi juhitava uue sõjalise operatsiooni alustamisel kriisipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös. Samasugust mandaati kasutati sel aastal, kui EL otsustas lühikese aja jooksul käivitada väljaõppemissiooni Malis.