/nginx/o/2013/02/14/1572938t1hf794.jpg)
Riigikohus tunnistas oma eilse otsusega apteekide asutamispiirangud kehtetuks. Asutamispiirangud ei luba linnas uut apteeki asutada, kui seal on ühe apteegi kohta vähem kui 3000 elanikku. Maal ei luba asutamispiirangud apteeki asutada, kui teine apteek asub kilomeetri raadiuses. Kas piirangute kaotamine tähendab, et varsti on igas kaubanduskeskuses seitse apteeki ja maal enam mitte ühtegi? Ei, esialgu ei juhtu midagi.
Lihtsustatult lahendas kohus järgmise küsimuse: kas kogu riigis apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks kehtestatud asutamispiirangud pärsivad ülemäära ettevõtlusvabadust? Riigikohus leidis, et jah, ning tunnistas kehtetuks kolm ravimiseaduse sätet, mis näevad ette apteekide asutamispiirangud ja mille põhiseaduspärasuse õiguskantsler vaidlustas. Seda põhjusel, et piiranguid ei ole linnades apteekide olemasolu kindlustamiseks vaja. Maal on aga apteekide arv hoolimata asutamispiirangutest pidevalt vähenenud ja tõendamata on väide, et ilma asutamispiiranguteta oleks maa-apteekide arv kahanenud veel kiiremini. Pigem on maal asuvate apteekide sulgemise põhjuseks rahvastiku ümberpaiknemine ja sellest tulenev ostjate vähesus.