/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/13/367077t1h7cfc.jpg)
Kuigi Tallinn põhjendab vastuseisu igale lapsele kodukooli määramise süsteemile muuhulgas suure hulga õpilaste arvuga, kelle elukoht on Tallinn tervikuna, on haridusministeeriumi andmetel taolisi lapsi vaid 12.
Ministeerium: üle-linna lapsi on vaid tosin
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi sõnul on inimesed oma elukoha määramisel aasta-aastalt muutunud korrektsemaks ning halle tsoone on väga vähe.
Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel õpib sel õppeaastal Tallinna linna koolide esimestes klassides 3344 last ja neist 3284 lapsel on rahvastikuregistris olemas detailne info elukoha kohta. «48 lapse elukoht on rahvastikuregistris määratud linnaosa täpsusega ning üksnes 12 lapse elukoht on rahvastikuregistris määramata,» sõnas haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus on kirjas, et linn või vald peab hakkama määrama igale õpilasele kodu lähedal asuva kooli, kuhu ta pääseb katseteta.
Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktor Meelis Kond muretses, et see kohustus annab ametnikele massiliselt tööd, sest Tallinnas läheb sügiseti kooli umbes 3700 last. Kond leidis, et kui isik on elukohana määratlenud lihtsalt Tallinna, tekib tal võimalus öelda, et elab talle meeldiva kooli piirkonnas.
Positiivse näitena toodi välja Soome, kus koolikohta aitab määrata spetsiaalne süsteem. Eestis sellist aga pole.
«Kui Tallinn peab vajalikuks, siis võib ta soetada infosüsteemi laste koolikoha määramiseks, kuid praegune statistika ei anna põhjust paanikaks,» vastas haridusministeeriumi pressiesindaja.
Ladva rõhutas, et koolikohustuslike õpilaste üle arvestuse pidamine on pärast Eesti taasiseseisvumist olnud alati kohaliku omavalitsuse ülesanne.