Lapsed pääsevad kodu lähedal asuvasse kooli katseteta

Lapsele kooli määrates arvestatakse esmalt elukohalähedust ja teiseks seda, kas tema õed-vennad õpivad juba samas koolis.

«Kui ka neid tingimusi arvestades on õppida soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, siis võib aluseks võtta registreerimise aja,» selgitas haridusministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva. Viimast lahendust siiski eelnõus kirjas pole ehk linn või vald võib valida ka mõne muu lahenduse.

Ministeerium soovib tagada, et vanemal oleks teada üks kindel kool, kuhu tema laps on mõeldud. Kui see ei sobi, võib laps kandideerida mõnda mitte-elukohajärgsesse kooli, kus on vabu kohti.

Oma koolist oleks kasu

Tallinnas Nõmmel elava Katrin Seppeli tütar Silvia peaks sel sügisel 1. klassi minema. Nõmme piirkondlike koolide nimekirjas oli Seppeli sõnul kolm või neli kooli, millest enamikku pääses katsetega.

Kuna Seppel ise on õppinud Nõmme põhikoolis, tahtis ta panna ka lapse just sinna haridusteed alustama. Teiste koolide peale perekond ei mõelnudki.

Juhtus aga nii, et Silvia ei läbinud Nõmme põhikooli 1. klassi sisseastumiskatseid ja jäi kooli nimekirjast välja. Vastu võetakse sinna sügisel nimelt 56 õpilast, kuid soovijaid oli poole rohkem. «Ma ei tea, mis nüüd saab, sest kuskil mujal katsetel me ei käinud,» ütles naine murelikult.

Nii tervitaski ta mõtet, et koolid muutuksid elukohajärgseks ning sissesaamiseks ei peaks kooli lähedal elavad lapsed katseid tegema. «Nõmme kool olekski siis ainult meie kool ja piirkonna elanikud võetaks vastu eelisjärjekorras,» rääkis Seppel.

Plaanitava muudatuse tõttu riigikogu kultuurikomisjoni poole pöördunud Tallinna haridusameti hariduskorralduse teenistuse direktori Meelis Kondi sõnul on aga Tallinn nii suur üksus, et seal pole võimalik igale ligi 3700-le sügisel 1. klassi minevale õpilasele personaalset kooli määrata.

Näiteks pole Kondi sõnul linnal infot lapse vanemate vendade-õdede, samuti õppekeele kohta, pealegi muutuvad rahvastikuregistri andmed aja jooksul ja on sageli puudulikud või aegunud.

Mõne inimese elukohaks on seal märgitud lihtsalt Tallinn, mistõttu tekib tal õigus öelda, et tema elukohalähedane kool on näiteks Tallinna inglise kolledž, kuigi ta ise elab Männikul.

Nii tegigi Kond ettepaneku säilitada praegune teeninduspiirkondade süsteem.

Linn saab ise korraldada

Tallinna murest ajendatuna saatis haridusministeerium riigikogu kultuurikomisjonile selgituse, kus leidis, et eelnõu ei tuleks siiski muuta. «Vanemal peab olema teada, millises koolis tema lapse jaoks koht on loodud,» leidis ministeerium.

Omavalitsuse elu lihtsustaks ministeeriumi arusaama järgi näiteks see, kui linn kirjutab elukohajärgse kooli määramise tingimustesse nõude, et kui isik ei anna omavalitsusele oma elukoha täpset aadressi, määrab linn talle elukohajärgse kooli oma äranägemise järgi.

«Vanemad, kelle andmed rahvastikuregistris ei kajastu või kes ise sel määral huvi üles ei näita, et oma elukohast ja soovidest kooli osas linnavalitsust õigel ajal teavitaksid, riskivad lihtsalt sellega, et nende laps ei saa õppima elukoha lähedal asuvasse kooli,» seisab ministeeriumi vastuses.

Nende koolide puhul, kuhu praegu kandideerib mitu õpilast ühele kohale, on ministeeriumi pressiesindaja Asso Ladva sõnul võimalik määrata, et need pole kellegi elukohajärgsed koolid.

«Eelnõu kohaselt läheb rõhuasetus koolidelt õpilastele – kõik põhikoolid ei pea olema elukohajärgsed koolid, vaid kõigil põhikooliealistel lastel peab olema elukohajärgne kool,» selgitas Ladva.

Selle tulemusel on võimalik määrata, et mõned näiteks Tallinna kesklinnas asuvad koolid ei ole kellegi elukohajärgsed koolid ehk sinna võetakse õpilasi vastu muudel alustel, näiteks katsetega.

Eeskätt aitaks see lahendada nn eliitkoolide probleemi, kuhu on alati suur tung. «Seda tingimusel, et koolikohustuslikele lastele, kelle vanemad seda soovivad, on tagatud õppimisvõimalused nende elukohajärgses koolis,» lisas Ladva.

Kodukohas kooli

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu § 10 märgib:

Valla või linna kohustus koolikohustuse täitmiseks võimaluste loomisel
(1) Vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule /…/ põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja  korra.

Valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile,  sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimalusel vanemate soove.

Allikas: haridusministeerium