/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/05/11/366048t1hc57d.jpg)
Haridusministeeriumi väitel pole põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõus koolis kohustuslike spetsialistide sekka lisatud logopeedi seetõttu, et olulisem on kaasata eripedagoog, kes asendab pealegi vajadusel osaliselt logopeedi.
Ministeerium: eripedagoog on tähtsam kui logopeed
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu eelmise nädala avalikul arutelul küsis maakondade haridusjuhte koondav Eesti Hariduskorralduse Nõukoda, miks ei ole eelnõus õpilaste arengu toetamiseks nimetatud minimaalse hulga spetsialistide seas mainitud logopeedi.
Haridusministeerium teatab oma vastuses, et tugispetsialistide seas ei ole märgitud kohustuslikuna logopeedi, sest vajadus eripedagoogi järele on suurem kui logopeedi järele.
«Eripedagoog oma ettevalmistuselt suudab täita ka neid tööülesandeid, mis praeguses koolipraktikas on logopeedi kanda,» seisab ministeeriumi vastuses.
Logopeed on spetsialiseerunud tegelema eeskätt kliinilise logopeediaga, kõnepuuetega ning suulise ja kirjaliku kõne korrektsiooniga.
Eesti Logopeedide Liit on pidevalt pöördunud haridusministeeriumi poole märgukirjadega, et logopeedid peavad koolides täitma eripedagoogi ülesandeid.
«Logopeed on kindlasti vajalik koolides, kus on teatud liiki hariduslike erivajadustega õpilaste klasse, nt kõne- või kuulmispuudega õpilaste klassid, toimetulekuklassid jne. Eripedagoogi töövaldkond on aga tunduvalt laiem,» leidis ministeerium.
Ministeerium lisas, et kui koolides töötavad logopeedid on kvalifitseeritud ja nõus eripedagoogi ülesandeid täitma, siis nad seda teha. «Terminoloogiliselt tuleb aga teenuseid õigesti nimetada.»