/nginx/o/2010/05/11/365844t1h2a27.jpg)
Täna anti pidulik lähe ehitustöödele, mille tulemusena rekonstrueeritakse Tallinna rannaala uhkeim arhitektuurimälestis - Lennusadama vesilennukite angaarid - Meremuuseumi ekspositsioonihooneks.
Algab Lennusadama unikaalsete angaaride taastamine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehitustööde algust jääb tähistama president Toomas Hendrik Ilvese ja Eesti Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni poolt avatud plaat, mis kujutab legendaarset allveelaeva Lembit. Hiljem kinnitatakse metallplaat allveelaeva kandekonstruktsioonile. Lennusadama külastus-kompleks plaanitakse avada 14. juulil 2011. aastal.
Vesilennukite angaaride muuseumiks ehitamine hõlmab monoliitsest raudbetoonist hoone restaureerimist, muuseumikülaliste teenindamiseks vajalike ruumide ehitamist, krundi heakorrastust ning välistrasside rajamist. Tegemist on maailmas ainulaadse objektide kooslusega – alates arhitektuuriliselt unikaalsetest angaaridest kuni eksponaatideni ja toimiva sadamani. Taastamistööde lõppedes on Tallinnas kaasaegne keskus, kus külastaja saab lisaks uutele teadmistele tugeva emotsiooni ja ajaloolise kogemuse osaliseks.
«Aasta pärast on siin ajalooliselt ainulaadne ja tänapäevaselt innovaatiline ekspositsiooniruum koos unikaalsete eksponaatidega ning merele avatud korrastatud Tallinna rannaalaga, mis pakub aktiivset ning omanäolist vaimset ja kehalist tegevust kõigile,» kinnitas Dresen.
Projekti autorid on arhitektuuribüroost Koko Arhitektid, ehitajateks AS Nordecon International ja AS Nordecon Ehitus. Kogu projekti maksumus on 184 miljonit krooni.
Lennusadama angaarid on ehitatud 1916. – 1917. aastal osana Vene keisririigi Peeter Suure merekindlusest toonaste moodsaimate vesilennukite jaoks. Angaaride peamine väärtus seisnebki monoliitsetes, ilma sisemiste tugikaarteta raudbetoonist kuplites. Peaaegu saja aasta taguseid arvutus- ja ehitustehnoloogiaid silmas pidades on tegemist harukordse ehitisega, ilmselt ehitusajaloo ühe esimese suuremõõtmelise raudbetoonist kuppelkoorik-konstruktsiooniga.