Ministeerium keelas Nabala karstiuuringu avalikustamise

Uus looduskaitseala peaks moodustatama veel sel aastal.

«Kindlasti ei vasta tõele, et keelasime uuringu avalikustamise ära,» ütles keskkonnaministeeriumi pressijuht Pavel Ivanov. 

Uuringu autori Heikki Bauerti arusaam toimunust on aga risti vastupidine: kuna tema töö järeldused ei meeldinud ministeeriumile, siis pandi asi kalevi alla. See pole ka ime, sest Bauert kirjutab, et Nabala looduskaitseala loomise eestvedajad petavad avalikkust pendlimeeste leitud jõgedega, mida maapõues peidus pole. 2009. aastal on pendlimeeste leitud jõed kantud ka ametlikku looduse infosüsteemi. Bauert kirjutab, et Nabala maa-alused jõed voolavad füüsikaseaduste vastaselt – mäest üles madalamalt alalt kõrgemale.

«Enam kui 90 protsendil kavandatava maastikukaitseala territooriumil puuduvad igasugused karstiilmingud, neid esineb vähesel määral ala põhjaosas,» seisab uuringus. Kaitse alla peaks minema aga üle 8000 hektari. 

Bauert jätkab uuringus, et maastikukaitseala loomist nõudev MTÜ Tuhala looduskeskus on teadlikult väärinfot levitanud. Loe: valetanud, et alal leidub avakarsti ehk maapinnale ulatuvaid paelõhesid. Taolist avakarstiga ala tuleb eriliselt kaitsta, sest taoliste lõhede kaudu levib saaste väga kiiresti põhjavette. Paraku taolisi karstiavasid Nabalas ei leidu.

Kuna KIKi rahastamisotsuses on punkt, mis ütleb, et uuringu tulemused võib avalikustada vaid keskkonnaministeeriumi heakskiidul, siis pole väikese ajalehe mõõdus kavandatud uuringu tutvustus tänaseni ilmunud. Samuti pole avalikkuse ette jõudnud uuringu tulemust tutvustav videofilm. Samas KIK on uuringu heaks kiitnud ega ole selle järelduste kvaliteeti kahtluse alla seadnud.

Miks uuringu tulemus keskkonnaministeeriumile ei meeldinud? Geoloogide uuring ütles, et Nabala karstiala, mis peaks minema kohe riikliku looduskaitse alla, pole muud kui tore seenemets.

Keskkonnaministeeriumil on Nabala maastikukaitseala loomisega väga kiire. Kaitseala kaitsekorralduskava peaks juba valmis olema. Pavel Ivanov kinnitas, et kaitseala loomise ettepaneku kohta tehakse otsus veel sel aastal. 

Ehitusfirma Riverito (Merko Ehituse emafirma) ja Paekivitoodete tehas taotlevadki Nabalas paekivikarjääride avamist. Keskkonnaminister peatas aga nende taotluste menetlemise. Firmad kaebasid selle otsuse kohtusse. Kaotasid. Muuhulgas leidis Tallinna ringkonnakohus, et ettevõtete poolt esitatud teadlaste arvamus, et kaevandused ei saa teha kahju olematule karstialale, ei maksa midagi.

Keskkonnaministeerium peatas kaevelubade menetlemise põhjendusega, et ala tuleb uurida ja otsustada selle kaitsekord. Uus teema Nabalas on aga Rail Baltica kiirraudtee. Kaitseala rajamise korral peaks raudtee tegema haagi, mis kasvataks ehituse maksumust. Praegu läbiks trass Nabalas inimasustuseta metsi, kus raudtee hakkaks tulevikus segama seenelisi.

Hoolimata kohtukaotusest pole aga ettevõtjate soov kaevandada, kuhugi kadunud. Riverito juhatuse liige Teet Roopalu märkis, et ettevõte ootab riigi teaduslikult põhjendatud otsust, kas maastikukaitseala moodustatakse ja millised on selle piirid.

Roopalu lisas, et Riverito taotletav Nõmmküla karjäär asub Tuhala nõiakaevust oluliselt kaugemal kui teised uuringualad. Roopalu märkis, et teadlaste tehtud uuringu kohaselt puudub sellel piirkonnal seos karstialaga.

Nabala looduskaitseala loomise algataja Ants Talioja ütles, et ei taha toimuvat kommenteerida enne, kui keskkonnaminister on kaitseala loomise heaks kiitnud. Tema sõnul peaks see juhtuma paari nädala pärast.

Keskkonnaministeeriumi kinnitas, et kaitseala loomist kaalutakse põhjalikult.