Suve skandaalseima tapmise põhjus jääbki saladuseks

«Ne na tovo narvalis!»

Kaudses tõlkes eesti keelde tähendab see, et sattusite vale mehe otsa.

Need olid 3. juuni õhtul Tallinnas Lasnamäel Vana-Kuuli bussipeatuses suve kõmulisema tapmise toime pannud 33-aastase eesti soost mehe viimased sõnad.

Samal õhtul teadis pool Eestimaad, et Tallinnas oli pealtnäha mitte millestki avalikus kohas lihtsalt maha lastud 21-aastane Mereakadeemia kadett Nikita. Uudised rääkisid «jooksus» olevast hullunud tulistajast jne.

Nüüd teame, et asjad polnud pooltki nii hullud. Samuti seda, et kuriteo tingis pealtnäha täiesti seostamatute sündmuste juhuslik kokkulangemine. Teisisõnu – kui sündmused läinuks asjade normaalset rada, jäänuks see tapmine ära.

Mis siis juhtus? Esimene nüanss selles draamafilmiliku süžeega sündmustejadas on see, et tegelikult poleks kadett Nikita seal bussipeatuses üldse seisma. Jah, ta elas seal lähedal, kuid ringiliikumiseks kasutas isiklikku sõiduautot.

Paraku sõideti Nikita autole tihedas linnaliikluses tagant otsa ja nooruk pidi selle keretöödeks parandusse viima. See oligi põhjus, miks elurõõmsa olekuga Nikita tol päeval Vana-Kuuli peatuses bussi ootas. Selleks, et sõita mõned peatused edasi üksi Russalka juurde, kus sõbrad ja pruut teda ees ootasid.

Temaga koos seisis seal bussipeatuses Nikitaga sama aegselt kurameerinud teine tütarlaps. Noored olid äsja veetnud koos aega läheduses asuval tühermaal. Oli soe suveilm. Koos joodi siidrit ja jalutati bussipeatusse, kus nende teed pidid lahku minema.

Bussipeatuses istus vaid üks inimene. Pealtnäha rahulik mees, kes ühel hetkel püsti tõusis, eelpoolnimetatud fraasi ütles ja sileraudsest lühemaks saetud jahirelvast Nikitale kuuli pähe kihutas. Seejärel kiirustas ta ise jalgsi minema.

Esialgu oli see kõik, mida jahmatavat kuritegu lahendama asunud uurijad teadsid. Mis edasisel uurimisel selgeks sai, kuidas lähedased elus hästi hakkama saanud tapjat iseloomustavad, loe edasi Postimehe paberlehest.