Juškin: Vene telekanalite propaganda rõhutab sõjaga seotud müüte

«See, kas tähistatakse võidupäeva 9. mail või Teise maailmasõja Euroopa lahingute lõpu aastapäeva 8. mail, sõltub suuresti sellest, millises märkide ja müütide süsteemis inimene elab,» leidis Juškin intervjuus venekeelsele Postimees.ee’le.

«9. mai küsimuses jookseb Eestis justkui ida ja lääne kultuuri, euroopaliku ja õigeusklik-slaaviliku kultuuri veelahe. 9. maid kui võidupäeva tähistavad eelkõige õigeusklikku kultuuriruumi kuuluvad inimesed,» leidis Juškin.

Tema hinnangul saab Eestis üles kasvanud noorem venelaste põlvkond juba paremini aru Lääne-Euroopa kultuurist ning 8. mai sümboolikast ja probleemide ringist, mis on seotud Teise maailmasõjaga.

Aktiviseerunud 9. mai tähistamise paneb Juškin eelkõige Vene televisiooni propaganda arvele, mis just viimastel aastatel on aktiivselt asunud ära kasutama sõja müüte propaganda teenistuses. «Pealegi on kahel viimasel aastal 9. mai sattunud vabale päevale,» põhjendas Juškin  suurt rahvahulka Pronkssõduri juures viimastel aastatel.

«Pärast Eesti iseseisvuse taastamist käis Tõnismäel Pronkssõduri juures 9. maid tähistamas vähe inimesi,» meenutas Juškin, lisades, et mälestusmärk hakkas uuesti tähelepanu pälvima alles siis, kui see muudeti poliitiliseks sümboliks.

Müüti sõjast ja müüti Stalinist kasutasid Vene poliittehnoloogid Juškini hinnangul ära lihtsalt rahva koondamiseks. «Ilmselt 9. mai jääb peamiseks Vene inimesi ühendavaks pühaks ka edaspidi.»

«Kui vanemad inimesed võivad seda ka reaalselt tähistada kui sõja lõpu tähtpäeva, siis nooremate jaoks on see lihtsalt vaba päev. Varem ei olnud noorematel inimestel mingit sisemist sundi minna Pronkssõduri juurde, see on nüüdse aja poliitiline mood.»