«8-pall» – on nagu on!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eva Kübar

22. november 2013, 00:00

Pike (Jessica Grabowsky) koos pisitütrega. Foto: Kaader filmist

Aku Louhimies tundub liikuvat teatava helguse poole, mida oli juba näha ka tema aastataguses «Vuosaaris». Lootusetus näib asenduvat leppimisega elu ees. Stilistiliselt on «8-pall» («8-pallo») segu põhjamaisest ängifilmist, hoogsast thriller’ist ja nooruslikust narkoloost. Lugu ise räägib eksnarkomaan Pikest, kes vabaneb vanglast ja üritab koos oma kaheksakuuse tütre Aleksandraga taas jalgu alla saada. Mõistagi saab siit alguse uus aukukukkumiste jada.

Filmis on kaks väga head näitlejatööd: seesama Pike Jessica Grabowsky kehastuses ja sugestiivse pilguga narkopolitseinik Kaski (Pirkka-Pekka Petelius), kes mängib alati vähemalt kolme mängu korraga. Episoodilises rollis ühe politseiniku naisena astub üles Lenna Kuurmaa, kes tegi kaasa ka «Vuosaaris».

Louhimieslikult jookseb korraga loomulikult mitu süžeeliini ja lõpus tuleb taas tõdeda, et eks ole nii nagu on ja nii vist ongi kõige parem.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles