/nginx/o/2013/11/21/2636376t1h18e5.jpg)
Afganistani pärast 2014. aastat jäävad USA sõdurid hakkavad alluma eelkõige Ühendriikide õigussüsteemile, kui kohalikele kohtutele, selgus eile Kabulis avaldatud julgeolekukokkuleppe visandist, edastas uudisteagentuur AFP.
USA nõuab Afganistani jäävate sõdurite allumist Ühendriikide õigussüsteemile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA vägede õiguslik seisund oli läbirääkimiste võtmeküsimusi lepingu sõlmimisel, mis määratleb USA vägede kohaloleku 2014. aasta järel. «Afganistan volitab USA sellistel juhtumitel kohut mõistma või rakendama kohaseid distsiplinaarmeetmeid,» kirjutati kavandis.
USA välisministri John Kerry kinnitusel on mõlema riigi valitsused julgeolekulepingu tekstis tõepoolest üksmeelele jõudnud. Välisminister ei soostunud üksikasju avaldama, kuid tõi välja, et Afganistani president Hamid Karzai ei nõudnud ameeriklastelt vabandamist tsiviilohvrite eest, milles varasemalt meedias palju räägiti.
Julgeolekuleppe peab heaks kiitma veel Afganistani hõimuvanemate ja poliitikute suurkogu.
Sajad Afganistani tudengid avaldasid teisipäeval idapoolses Jalalabadi linnas meelt kavandatava julgeolekuleppe sõlmimise vastu USA-ga. Tegemist oli esimese avaliku meeleavaldusega võimaliku kokkuleppe üle, mis võimaldaks Ühendriikide sõdureid pärast NATO vägede lahkumist 2014. aastal riiki jätta.
Protestiüritusel osalenud tudengite sõnul ei esinda sel nädalal lepet arutama asuv hõimuvanemate suurkogu afganistani rahva huve, kuna president Karzai kantselei on valitsusmeelsed delegaadid ise välja valinud. Kokku blokeeris julgeolekupakti vastu meelt avaldades pealinna Kabuli ja Jalalabadi vahelist maanteed ligikaudu 1000 inimest, teatas AFP ajakirjanik.
Täna kohtuvad leppe arutamiseks Kabulis tuhanded Afganistani hõimuvanemad ja poliitikud. Suurkogul tuleb esmajoones otsusele jõuda, kas rahuldatakse Washingtoni nõue, et sõdurid peavad alluma Ühendriikide seadustele ja on seega Afganistani seaduste suhtes puutumatud.
Islamiliikumine Taliban, kelle valitsus USA sissetungiga 2001. aastal kukutati, ei tunnusta hõimuvanemate kogu ja on ähvardanud, et selle liikmeid koheldakse reeturitena, kui nad julgeolekuleppe heaks kiidavad. Oma esindajaid on suurkogule saatmast keeldunud ka Talibani haru Hezb-e-Islami, kes nimetab protsessi USA okupatsiooni legaliseerimiseks.
Rahvusliku julgeoleku nõunik Susan Rice toonitas teisipäeval, et USA ei kavatse vabandada 12 aastat kestnud Afganistani sõjas tehtud vigade eest.
«Ühendriikidel ei ole vaja Afganistani ees vabandada. Olukord on vastupidine,» ütles Rice õhtul telekanalile CNN antud intervjuus.