Pronkssõduri austajad liikusid hordide kaupa sõjaväekalmistule

Nii käis täna võidupäeva tähistamine Tallinnas. Juba kella üheteistkümne paiku oli liiklus Filtri teel häiritud. Sõjaväekalmistu juurde autoga peaaegu enam ei pääsenud. Tuli veidi eemal koht leida. Inimesed liikusid pideva rongkäiguna pronkssõduri poole. Iga minutiga muutus olukord hullemaks.

Tallinna linnavalitsuse poolt ajutiselt käima pandud 42. liini bussil ei olnud suurt mõtet, sest ühissõiduk pidi koos sõiduautodega lõputus ummiks seisma.

Sõjaväekalmistu väravate juures seisis Õise Vahtkonna laud, kus inimesed said täita ankeete, et kaasa aidata Vene kogukonna juhtide valimisele 2010. aastal. Laua juurde tekkis järjekord. Samas jagati ka valgeid ja punaseid õhupalle, millel ilustses pronkssõduri kuldne kujutis. Veidi eemal seisis telk, kust kostis kõrvulukustav muusika. Põhiliselt vene patriootlikud laulud. Jagati Georgi linte ning Venemaa lipuvärvides lindikesi.

Meeleolu oli ülev. Mõni mees juba tuikus, aga kohapeal viinavõtmist küll näha ei olnud. Käisid ringi ka üksikud politseinikud. Sõjaväekalmistu kõigist väravaist voolas inimesi pronkssõduri poole.

Juba kella üheteistkümne ajal ennelõunal oli pronksmehe jalamile kuhjunud tohutu hulk punaseid nelke ja muid lilli. Kuhi aina kasvas. Vana naine, kes vaikselt mööda Filtri teed sõjaväekalmistu poole astus, soovis lilli panna Afganistani sõjas langenud vanemleitnadi hauale. Kalmistu kõigi hauatähiste ees olid lilled, kus vähem, kus rohkem. Võis näha silmanurgast pisaraid pühkivaid mehi ja naisi.

Teise maailmasõja lahingutes Eesti korpuses võidelnud 85-aastane Vladimir, kes oma perekonnanime ütelda ei soovinud, oli lilled juba pronkssõduri jalge ette pannud. Ta oli oma aukohuse langenud relvavendade ees täitnud. Vladimir oli kindel, et pronkssõduri Tõnismäelt sõjaväekalmistule toomine oli õige tegu, kuid seda tehti tema väitel valel ajal. Oleks ikka võidud lasta võidupäeva tähistamine Tõnismäel toimuda ning alles pärast seda tulnuks pronkssõdur minema viia. Kahjuks läks teisiti ning see tekitabki nüüd lahkhelisid inimeste hulgas.

Juba natuke enne keskpäeva saabus sõjaväekalmistu väravasse Vene Föderatsiooni suursaadik Eestis Nikolai Uspenski koos saatjaskonnaga. Täpselt kell kaksteist hakkas saatkonna kolonn pronkssõduri poole liikuma. Inimesed tõmbusid kõrvale. Fotoaparaatide välklambid sähvisid.

Rahvast tuli aina juurde. Filtri tee oli sisuliselt ummistunud. Sellist vaatepilti on raske ette kujutada. Bussijaama viivad Odra ja Juhkentali tänav olid pikalt autosid täis. Hull inimene, kes sel ajal sinnakanti sõitis.

Aga Tallinnas toimus täna ka muid sündmusi, kuigi oluliselt rahulikumalt. Tõnismäel pronkssõduri endises asukohas oli maasse torgatud umbes sada punast nelki, kolm pisikest Vene lippu ning paar valget õhupalli kuldse Pronkssõduri kujutisega. Põlesid ka mõned küünlad. Politseid polnud näha.

Pikal tänaval Vene Föderatsiooni suursaatkonna ees avaldas meelt kümmekond rahvuslast eesotsas Tiit Madissoniga. Nemad nõudsid, et Venemaa annaks Eestile tagasi umbes 2000 ruutkilomeetrit maad, mis kunagi kuulus Eesti Vabariigile. Möödakäinud turistidele jagati ka vastavat infot ja kaarte, millest välismaalased suurt midagi aru ei saanud. Natuke eelmal seisis kaks politseiautot. Igaks juhuks.

Kell üks päeval alustas rühm noormehi Tammsaare pargis miitingut, et toetada Eesti krooni ning astuda välja euro vastu. Üles tõsteti plakatid, millel kirjas, et elagu Eesti kroon, maha eurorubla ning me ei soovi eurodiktatuuri. Märkamatult oli kohale jõudnud ka Madisson oma kaaskonnaga, kes oma lipud lahti rullis. Venemaalt kunagiste Eesti alade tagasinõudmine ning eurovastasus läks seega ühte katlasse. Mõned inimesed küll peatusid Tammsaare pargis, et kuulata sütitavaid kõnesid euro vastu, kuid astusid siis jälle edasi. Sombune ja vilu ilm ei soosinud pikka paigalseismist.