Mootorratturid: suunatule probleem on liikluses eriti teravaks muutunud

Eesti Mootorrattaklubide Ühenduse presidendi Aare Kõutsi sõnul on kevadel taas hooaega alustanud mootorratturitele teravalt silma jäänud viimastel aastatel üha enam probleemiks muutunud suundumus – autojuhid ei kasuta suunamärguannet manööverdamisel õigeaegselt.

Kõutsi sõnul näidatakse suunda alles siis, kui sooritatakse juba pööret, kui sedagi.

«Mootoratturi jaoks on see väga terav probleem, sest ta peab siis pingsalt jälgima autot, et kas ta hakkab nüüd pööret sooritama või mitte,» tõdes Kõuts ning lisas, et mootorrattur on liikluses palju haavatavam, kui autojuht.

Kõutsi sõnul on ratturid seda probleemi hakanud ühe rohkem märkama viimasel kahel aastal. Nüüd on asi nii hulluks läinud, et Kõutsi sõnul on motoklubide ühendus rääkinud sõiduõpetajatega ning kaalunud isegi kampaania korraldamist, et tuletada meelde suunamärguande andmise olulisust.

Sõiduõpetaja: üldised hoiakud on muutunud

Julgestuspolitseis töötanud ning praegu sõiduõpetuse ning ohutu liiklemise propageerimisega tegeleva Tarmo Saluse sõnul on probleem kindlasti olemas ning viimastel aastatel rohkem esile kerkinud.

«Ma arvan samas, et õppes see kinni ei ole. Meie oma autokoolis õpetame ka ikka, et tuleb olla liikluses nähtav ja oma manöövritest võimalikult vara kaasliiklejatele märku anda,» arvas ühes Eesti suurimas autokoolis OÜ Autosõit töötav Salus.

Samas tunnistab Salus, et autokoole on Eestisse tekkinud väga palju ning õppe sisu on tegelikult raske kontrollida. «Õpe lõppeb küll eksamiga, kuid nagu eksamite puhul ikka, mängib seal rolli ka veidi õnn,» arvas Salus.

Salus lisab, et ehkki politseireidid suunatule kasutamise kontrollimiseks ei ole ilmselt sagedased politseis, sellele siiski tähelepanu pööratakse. «Kui me vaatame kannatanutega avariisid, siis suunatule kasutamata jätmise tõttu on selliseid õnnetusi juhtunud vähe võrreldes kihutamisega.» Seetõttu pööratakse Saluse sõnul viimasele ka rohkem tähelepanu.

Miks just viimastel aastatel on suunatule kasutamises juhid lohakamaks muutunud, on Saluse sõnul raske täpselt öelda.

«Muutunud on üldised hoiakud. Süüd tuleb otsida ikka inimesest endast. Elu on muutunud väga kiireks ja ilmselt segavad muud tegevused autoroolis juhti ning mõtted on rohkem eemal,» arvas Saluse.

Politsei: mootorratturite mure näitab liikluseeskirja järgimise olulisust

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide sõnul mootorratturite mure hea näide sellest, miks liikluseeskirjast kinni pidamine nii oluline on.

«Selge on see, et liiklusreeglitest peab kinni pidama ning see, et mootorratturite jaoks on teravaks probleemiks autojuhtide suunatule näitamise nõude eiramine, ongi selgeks märgiks sellest, milleks liikluseeskiri üleüldse vajalik on.»

«Kui autojuht mõtleb, et ah, kellele ma seda suunda ikka näitan, siis tuleb endale ikkagi selgeks teha, et liikluses osaleb lisaks talle veel teisigi inimesi, kelle jaoks suunatuli on oluliseks infoallikaks, kuidas liikluses võimalikult ohutult käituda ja oma manöövreid planeerida,» lisas Loide ning rõhutas, et suunatuld tuleb kindlasti kasutada igal pool, kus seda on nõutud.

Lisaks sellele, et liikluseeskiri nõuab manöövri kavatsusest teistele liiklejatele suunatulega märku andmist, on see ka Loide sõnul viisakas käitumine ning eelduseks liiklusõnnetuste ärahoidmisel.

Ehkki Tarmo Saluse sõnul ei ole suunatule kasutamise kontrollimine politsei jaoks kõige keerulisem, näitab ka sellekohase täpse statistika puudumine, et politsei prioriteedid on tõsisemate liiklusrikkumiste tuvastamisel.

Motoklubide ühenduse president Aare Kõuts pakkus ideena välja näiteks kampaania käigus kaamerate paigladamise, mis siis ristmikel liiklemist filmiks ning näitaks kuidas autojuhid käituvad.

Liikluseksperdi Saluse sõnul oleks oluliseks sammuks liikluskultuuri paranemisel ka juba see, kui mootorratturid ise autorooli istudes suunatule korrektsele kasutamisele tähelepanu pööraks.