Osa pealinna rahvaliitlastest nõuab oma juhi erakonnast väljaheitmist

Eile toimunud linnaühenduse konverentsil hääletas sotsiaaldemokraatidega ühinemise poolt 30 inimest, vastu oli 18 inimest. 47 kohale kutsutud inimest aga hääletussedelit ei saanud.

Tallinna ühenduse liikme Raili Saska sõnul oli konverentsil osalemise kutse peale kirjutatud, et hääletada tohivad kõik. Kohapeal selgus aga, et hääletamise õigust ei olnud kõigil kohale tulnud liikmetel. «Mingit sellist juttu, et hääletavad eelneval korralisel kongressil valitud delegaadid, varem ei olnud. Inimesed olid väga pettunud, et neid pettusega kohale toodi ja neile sõnaõigust ei antud, samuti ka otsustamisõigust,» rääkis Saska.

Hääletamissedeleid ei antud 47 Rahvaliidu liikmele. «Neid erakonna liikmeid solvati avalikult, kuid linnaühenduse juht Lauri Läänemets neid külalisteks nimetas,» ütles Saska. Väga paljud lahkusid seepeale, kuid umbes pooled külalisteks nimetatuist jäid kohale.

Ka Saska ise ei saanud hääletada. «Olen Rahvaliidus olnud selle asutamisest 1999. aastast. Me tegime kohapeal kohe ka protesti, et läbi on viimata linnaosade koosolekud, mille põhjal konverentsile delegaadid valitakse. Et inimestele ei anta üldse võimalustki,» oli Saska nördinud.

Rahvaliidu Tallinna ühenduse juhatuse esimees Lauri Läänemets pole süüdistustega nõus ja ei saa aru, kuidas saab teda seepärast ülekohtuseks nimetada, et ta järgis erakonna põhikirja. Ta selgitas, et kuigi tavaliselt on linnaühenduse koosolekud toimunud rohkem kõnekoosoleku vormis, et kõik võimalikult palju osaleda ja kaasa rääkida saaksid, siis pinev olukord erakonnas tingis pingsa põhikirja järgimise.

Ka koosolekut juhtinud Tallinna linnaühenduse juhatuse liige Tõnis Rüütel sõnas, et Läänemetsa ei ole põhjust süüdistada. «Mina juhtisin konverentsi ettevalmistava juhatuse tähelepanu sellele, et põhikirja tuleb täita. Kui on valitud delegaadid, siis tuleb see läbi viia ka valitud delegaatidega ja see nõue tuleneb põhikirjast,» kinnitas Rüütel.

Tema hinnangul käitus linnaühenduse juhatus korrektselt, kui saatis kõigile Tallinna rahvaliitlastele teate erakorralise konverentsi toimumisest. Samas ta möönis, et kutse lubas kõigile hääleõigust ja oleks seepärast võinud täpsem olla ning siis oleks ka emotsioone vähem olnud. «Vast oleks võinud see olla paremini lahti kirjutatud. Arusaamatus võis tulla sellest, et põhikirja ei vaadatud nii täpselt. Ja et inimesed saaksid võimalikult vara oma aega planeerida, saadeti see kutse välja võimalikult vara,» selgitas Rüütel.

Rahvaliidu põhikirja järgi viiakse maakonnaühenduse konverentsi läbi eelnevalt valitud delegaatidega, kelle volitused kehtivad ühe aasta kuni uute delegaatide valimiseni.

Rahulolematud erakonna liikmed võtsid eile ühendust ka Rahvaliidu volikogu liikmetega, et volikogu annaks Tallinna linnaühenduse juhtide tegevusele õigusliku ja eetilise hinnangu.