Pevkur: kas inimõiguste kohtu otsuse järgimine on kellegi arvates väär?

Pevkur rõhutas valitsuse pressikonverentsil, et prokuratuur on kõikides riikides osa täitevvõimust. «Prokurör on konkreetse kriminaalasja menetlemisel alati sõltumatu. Kui te küsite, kas neile on mingeid näpunäiteid, siis ma küsiks vastu, kas 20 aasta jooksul Eesti riigis olnud kriminaalpoliitiline eesmärk, et vangide arvu võiks vähendada, mis on riigikogus heaks kiidetud, kas see võiks olla vale, või kelle näpunäide see on? Kas see on riigikogu näpunäide valitsusele või vastupidi?»

Pevkur meenutas, et 2006. aastal oli Eestis 4410 vangi, praeguseks on see arv langenud 3100 peale.

Kas keegi tõesti tahab öelda, et on väär järgida Euroopa Inimõiguste kohtu otsust, et alla kolme ruutmeetri suurusel pinnal inimese kinni pidamine on inimõiguste rikkumine, imestas Pevkur. «Mina ütlen, et see ei ole väär, mina ütlen, et inimõigused tuleb tagada ka vahistatutel ja kinnipeetavatel. Riigiprokuratuur on koostöös justministeeriumiga andnud tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu lahenditest selge signaali, et me peame üle vaatama oma vahistamiste praktika,» sõnas Pevkur. Võrdluseks tõi ta veel välja, et Eestis on 100 000 elaniku kohta 59 vahistatut, meile eeskujuks olevas Soomes aga vaid 12.

«Kui mõnel prokuröril on tekkinud soov mingeid sisemuresid lahendada, siis see lahendamise tee on väga lihtne ja konkreetne: kõigepealt Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör, sealt edasi riigiprokuratuur ja kui jääb veel midagi lahti, siis justiitsministeerium. Ja kui jääb veel midagi lahti, siis Vabariigi Valitsus. See on see ahel.»

Postimees kirjutas, et Põhja ringkonnaprokuratuuris puhkes pahameel pärast seda, kui osakondadesse jõudis detailne info, kui palju keegi peab kinnipeetavaid vabastama.