Stiilipidu moelava taga

Mu riietumisstiil vaheldub seinast seina ja maitse ulatub konservatiivsest minimalismist pitsilise romantikani, tunnistab Janne Klooren, kelle käe all sünnib märkimisväärne osa Eesti suurematest moeüritustest, olgu see FIBIT, Tiina Talumehe vaatemängulised moeetendused või praegune moenäitus «Kaamos».

Ta veab juba kümnendat aastat moe- ja sündmusturunduse ettevõtet Stiilikanal, mis korraldab (moe)üritusi idee väljatöötamisest meediasuhtluseni. Moelaval tuledevihus naist ei näe, selle tagatubades askeldamas aga küll – siiski, modellitööd on ta varem  teinud, astudes esimest korda kaamerate ette 14-aastaselt. Ning pole kahtlust, et kui tegutseda järjepanu kohaliku moeelu südamikus, saab eelistuste palett ütlemata kirju ja rõhuga Eesti moel.

«Stiilitunnetus ja valikud on aastatega muutunud. Rahulikumaks, klassikalisemaks ja rohkem kodumaist disaini väärtustavaks. Ekstravagantsusi on riidekapis tunduvalt vähem,» iseloomustab ta oma garderoobi, lisades olulisteks moemõjutajateks nii Tallinna Tehnikaülikooli rõivatootmistehnoloogia õpingud ja kunstiakadeemia moeosakonna kursused kui ka töö stilistina ning Baltikas aksessuaaride sisseostja ja disainijana. Muidugi kuuluvad mõjutajate ja eeskujude nimistusse ka ema, kes ärgitas teda valikutes julgem olema, ja kõik moeloojad, kellega ta koostööd teinud – see nimekiri tuleks pikk.

Eesti moekunsti saadik
«Olen kodumaise rõivakunsti fänn ja kannan seda palju, sest see on maailma tasemel. Loodan, et sellega inspireerin ka inimesi enda ümber märkama head eestimaist disaini. Kahjuks kiputakse moodi pahatihti alahindama ja üksikute entusiastide hobiks liigitama, kuigi see on samasugune tööstusharu nagu teised.
Neid, kelle loomingut armastan, on palju. Näiteks Tiina Talumees, NYMF moestuudio, Lilli Jahilo, Marilin Sikkal, Piret Ilves, Karolin Kuusik, Xenia Joost, Riina Põldroos, Ketlin Bachmann, Kirill Safonov, Kriss Soonik.»

Ajatu ja kvaliteetne
«Olen riiete osas suhteliselt tolerantne. Kuid näiteks ultralühikesed minid on minu riidekapist jäädavalt välja lennanud ja üldse on selle  sisu aastatega mõõdukamaks muutunud. Trendi järgin samuti mõõdukalt, pigem panustan ajatule klassikale ja kvaliteetsetele asjadele, see on alati kindla peale minek. Eriti puudutab see jalanõusid ja kotte, mis meie kliimas vastupidamiseks lihtsalt peavad head olema. Kangastestki on üks mu lemmikuid villakrepp, mis sobib Eesti ilmastikuga ideaalselt.»

Must värv ja lihtne lõige
«Must on olnud mu värvilemmik läbi aegade. Tasapisi on sellele siiski hakanud lisanduma teisi värve. Sel hooajal näiteks hall oma eri  varjundites, samuti tumesinine ja mündiroheline.
Üha rohkem eelistan ka lihtsa lõikega asju, pigem A-lõikega, minimalismi piirimail mängivaid riideid.»

Väikesed kiiksud
«Olgugi et lõige võib olla lihtne, peab rõivas siiski olema see miski, mis võlub. Mõni põnev detail, väike disainivimka. Näiteks madalad mustad kingad, mida ehib tilluke lipsuke. Või lihtsa joonega kleit, kuhu on osavalt kangatükkidest geomeetriline muster sisse disainitud. Või siis must minimalistlik peokleit, mida ehib pärltikand. Samuti soojad «lumeinimese» saapad, mille efekt peitub kohevas karusnahas.»

Mugavus ja stiilide karneval
«Hindan mugavust. See tuleneb kiirest elutempost, kus aega kõrgetel kontsadel tippimiseks ei ole – madalad jalanõud võtavadki kapis rohkem ruumi. Kogemus on veel andnud harjumuse, et kui on tihe töögraafik ja ringitormamist palju, võtan mitu paari jalavarje kaasa,  siis jalad ei väsi ega hakka valutama.
Sõltuvalt vajadusest võin päevas vahetada riideid mitu korda. Hommikul lapsi lasteaeda viies jooksen välja spordijopes, dressipluusis, teksades ja tossudes – olen sportlik. Päeval kannan smart casual’i, mõnd kleiti või siis teksadega šanelljakki ja siidpluusi – siis minimalist. Õhtul, kui mõni sündmus korraldada, lähevad selga pidulikumad riided, midagi naiselikumat ja romantilisemat.
Pean oluliseks ka asjade miksimisoskust – autorikunstist ja massibrändist võib kokku panna põneva koosluse. Julgust peab olema! Kõige tähtsam, et kõik kokku annaks hea enesetunde ja enesekindluse.»  

Nõrkuseks kleidid ja kotid
«Ilma ilusate kleitide, kaunite käekottide ja mugavate kingadeta ei kujutaks ma oma garderoobi ette. Neid on mul üksjagu ja enamik musta värvi. Ilmselt pärineb nõrkus käekottide vastu ajast, kui aksessuaaridega töötasin – Julia Korovina disainitud Jukocute’i kotid on lihtsalt võrratud! Ka autorikunsti ja vintage-ehteid võib moenõrkuseks pidada.»