Päevatoimetaja:
Georgi Beltadze
+372 666 2180
Saada vihje

Viinavabriku rahaga restaureeritavas tuulikus Saaremaal avatakse täiskarsklasest kirjaniku Aadu Hindi näitus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: NN
Copy
Rahvakirjanik Aadu Hindi kuulsaim teos on suurromaan «Tuuline rand».
Rahvakirjanik Aadu Hindi kuulsaim teos on suurromaan «Tuuline rand». Foto: Repro

Altia Eesti AS restaureerib koostöös Saarte Turismiarenduskeskusega (TAK) Saaremaal Ilaste tuuliku, kus avatakse püsiväljapanek täiskarsklasest kirjaniku Aadu Hindi elust ja loomingust.

Saaremaa Kuusnõmme külas asuv Ilaste tuulik pärineb 1891. aastast ja on töötanud ligi 100 aastat: jahu ja püüli jahvatamine kestis 1970. aastate keskpaigani ning viimane mölder Ilaste Sander töötas tuulikus veel 1980. aastate alguses. Muinsuskaitse all olev konserveeritud seisukorras Ilaste tuulik asub Vilsandi Rahvuspargis ning ühtlasi turistidele atraktiivses paigas, kuna just seda marsruuti mööda liigutakse Vilsandi saarele viivale RMK matkarajale. Paarisaja meetri kaugusel tuulikust asub legendaarse Eesti rahvakirjaniku Aadu Hindi kodutalu.

Altia Eesti AS juhatuse liikme Kristel Metsa sõnul valiti Ilaste tuulik välja mitmekümne kandidaadi seast, mis olid selle aasta jooksul Saaremaa elanike poolt Altiale taotlustena esitatud. Taastamistööd teostatakse 2014. aastal.

«Langetasime oma valiku peale põhjalikku tutvumist kõigi esitatud taotlustega. Ilaste tuulik sai valitud suures osas tänu sellele, et haldajatel on veski osas kindel visioon ning kogukonna huvi tuuliku haldamiseks ja hooldamiseks on suur. Tuulik on oluline osa Saaremaa ajaloost ning meil on eriti hea meel selle üle, et peale restaureerimist avatakse veski sisemuses väljapanekud Eesti rahvakirjaniku Aadu Hindi tegevusest ja loomingust ning kahe läheduses asuva küla – Kulli ja Kuusnõmme – perede ajaloost ning praegusest elust,» ütles Mets ning lisas, et uues kuues tuulikust saab oluline Saaremaa turismimagnet.

Altia Eesti AS ja Saarte Turismiarenduskeskus sõlmisid sel aastal pikaajalise koostöölepingu, mille alusel toetab ettevõtte tuntud bränd Saaremaa Vodka Saaremaa sümboliteks peetavate tuulikute taastamist ning eksponeerimist kui pärandkultuuri turismiobjekte. Tänavu rahastas Saaremaa Vodka Pihtla valla Ennu küla tuuliku taastamist täies ulatuses ning toetas Leedri küla tuuliku taastamist.

«Saaremaale iseloomulike sümbolite – pukktuulikute – olukord oli tänaseks päevaks kriitiline ning toetuseta jätkuks nende hävimisprotsess. Kui 19. sajandi lõpul oli Saaremaal umbes 1270 tuulikut, siis tänapäeval on eksponeerimiskõlblikud vaid paarkümmend. Tuulikute taastamine Altia Eesti AS poolt aitab kaasa ka Saaremaa tuulikumeistrite ameti säilimisele,» rõhutas firma oma pressiteates.

Altia Eesti AS on Põhja- ja Baltimaades tegutseva alkoholifirma Altia Corporation tütarettevõte. Altia kõige tuntum Eestis toodetud kaubamärk on Saaremaa Vodka ja ettevõte turustab ka mitmeid tuntud rahvusvahelisi joogibrände.

Mõnevõrra kurioosseks ja pikantseks muudab kogu loo asjaolu, et rahvakirjanik Aadu Hint oli kaasaegsete meenutuste järgi täiskarsklane, kes võitles aktiivselt alkoholismi vastu. Ajakirjanik ja Kingissepa rajoonilehes Kommunismi Ehitaja töötanud Erni Lõbu on meenutanud, et kirjanik Aadu Hint oli täiskarsklane, kes joomist silma otsaski ei sallinud. Järgneb katkend Lõbu meenutustest, mis puudutavad Aadu Hinti ja alkoholi.

«Aadu Hint oli täiskarsklane, seepärast on arusaadav, et talle valmistas suurt muret alkoholi liigne pruukimine.

1961. aasta märtsis käis Hint Kihnus. Ta osales ka rahvamajas toimunud naistepäevapeol, kus kohalik näitering kandis ette Tammsaare-Särevi «Vargamäe». Mõni päev hiljem tuli kirjanik Saaremaale. Toimetuses kirjeldas ta värvikalt, kuid sügava hingevaluga kihnlaste pidu: «Saalis olid peamiselt naised, kes jälgisid laval toimuvat huviga. Ent pilt, mis avanes näidendi lõppedes väljas, oli masendav. Rahvamaja juures lällas ja tuigerdas mitukümmend purjus meest, kellest mõned olid juba upakile kukkunud, mõned roomasid mööda maad või lossutasid kobaras viinapudelite ümber... Kooliõpetajad rääkisid, et säärane enese maani täis lakkumine on Kihnu kaluritel üsna tavaline. Asjalugu on seda kurvastavam, et mehed pakuvad viina ka poisikestele...»

Hint muretses mõistagi ka Saaremaa kalameeste viinamaiuse pärast. 1966. aasta sügisel rääkis ta, et oli esimest korda veetnud oma suvepuhkuse kodusaarel. «Olin oma perega ka suvistel rahvapidustustel ja need olid väga toredad. Aga miks peavad need asjad ikka lõppema joomisega? Kalurite päev Pagila rannas algas ju väga toredasti ja väärikalt, aga paar tundi hiljem oli see väärikus uputatud viinapudelisse ja õllekappa. Miks? Tahaksin, et saarlased oleksid ka väärikuses suurele maale eeskujuks...»

Hindi arvates oleks aidanud vahest seegi, kui viina oleks müüdud ainult laupäeviti pärast tööd (meenutagem, et tollal oli kuuepäevane töönädal).

Kindlasti oli kalurite ohjeldamatu joomine see, mis ajendas Aadu Hinti välja nuputama ja korraldama Kihnu-Ruhnu mänge. Ühes intervjuus rääkis ta mulle sellest üritusest suure vaimustusega.

«Tasus näha, missuguse innuga valmistusid kihnlased ja ruhnlased võistlusteks, kui uhkelt olid kaunistatud nende laevad, missuguse hasardiga võistlesid nad kalapüügis ja laevajuhtimiskunstis, kuidas mõõtsid jõudu spordiväljakutel, kunstilisi võimeid laululaval, kui püüdlikult korrastasid oma aedu ja kaunistasid elumaju, kuidas hankisid isiklikesse raamatukogudesse eksliibriseid, tegid kõik, et rahuldada ürii nõudmisi. Eeskuju oli nakkav. Peagi levisid mängud Põhja-Eestisse, seejärel Peipsi ja Võrtsjärve äärde.»

Kummatigi kujunesid mängud heade kavatsuste kiuste asjaosaliste ühisjoominguks, Hindi soov ja püüdlused kultuuri ja spordi edendamise ning vanade traditsioonide elluäratamise teel kalamehi liigjoomisest võõrutada jooksid liiva, nagu mõni teinegi tema algatus.»

Tagasi üles