Riigikohus võttis Võru eksmeeri kaasuses otsuse tegemiseks lisaaega

Kui algselt pidi riigikohus otsuse kuulutama 2. novembril, siis nüüd teeb kõrgeim kohtuaste seda hiljemalt 2. detsembriks.

Vaidluse ajendiks sai Võru linnavalitsuse otsus sõlmida mullu 20. septembril ASiga Veolia Keskkonnateenused hankeleping, mille allkirjastas linnapea Jüri Kaver. Linnapea allkirjastas lepingu vaatamata sellele, et riigihangete vaidluskomisjon oli tühistanud Võru linnavalitsuse 2011. aasta 5. oktoobri korralduse, millega linnavalitsus jättis riigihanke menetluses kvalifitseerimata ühispakkujad.

Rahandusministeeriumi hinnangul rikkus Kaver riigihangete seaduses sätestatud nõudeid ja kahjustas riigihangete üldpõhimõtteid, milleks on pakkujate võrdne kohtlemine, konkurentsi tagamine ning riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Rahandusministeeriumi hinnangul jättis Kaver ühispakkujad õigusvastaselt riigihanke hankemenetlusest kõrvale, mille eest karistati Kaverit mullu 19. novembril väärteo korras 600-eurose trahviga.

Kaver vaidlustas rahandusministeeriumi otsusetäies ulatuses ning saigi Tartu maakohtu tänavu 28. veebruari otsusega õiguse. Kohus tühistas Kaverile määratud karistuse ning lõpetas väärteomenetluse väärteo tunnuste puudumise tõttu.

«Kohus võttis oma otsusega seisukoha ainult selles, kas Kaver on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, jättes hinnangu andmata sellele, kas Võru linnavalitsuse organ on rikkunud riigihangete seaduse sätteid. Viimase osas ei ole väärteoprotokolli koostatud,» selgitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm BNSile.

Kohus leidis, et riigihangete seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike omavalitsuste ühendus. Kohus leidis, et Jüri Kaver füüsilise isikuna ei ole kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatud korda. Kohus nõustus Kaveri kaitsja seisukohaga, et vaidlusalune hankeleping on sõlmitud riigihangete seaduses sätestatud korra järgi.

Rahandusministeerium viitas asjaolule, et hankelepingut ei oleks tohtinud sõlmida enne, kui hankija ehk Võru linnavalitsus on pärast riigihangete vaidluskomisjoni otsust hinnanud uuesti ühispakkujate vastavust hanketingimustele. Kohus jõudis aga järeldusele, et Võru linnavalitsuse ametnikud hindasid ühispakkujate vastavust hanketingimustele ja tuvastasid, et nimetatud ettevõttel puudub majandusaasta aruanne.

Rahandusministeerium leidis, et Võru ekslinnapea oli kohustatud korraldama linnavalitsuse tööd selliselt, et oleks tagatud hankelepingu sõlmimine riigihangete seaduses sätestatud nõudeid järgides. Võru linnavalitsus oleks rahandusministeeriumi hinnangul pidanud pärast riigihangete vaidluskomisjoni otsuse teadasaamist otsustama ühispakkujate kvalifitseerimise üle.

Kohus märkis aga, et Kaver ei oleks omavalitsuse juhina ega ka eraisikuna saanud sekkuda hankekomisjoni töösse. Hanke toimumise ajal oli Võru linnavalitsuse hankekorra kohaselt pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine või mittekvalifitseerimine riigihanke komisjoni ülesandeks. Kaveri sekkumine hankekomisjoni töösse oleks sellises olukorras olnud küsitav, märkis kohus.

Kohus lisas, et riigihangete vaidluskomisjoni otsuses ei ole Võru linnavalitsust kui hankijat kohustatud viima läbi uus kvalifitseerimine. Riigihangete vaidluskomisjoni otsuse resolutsioonist ei tulene ka kohustust ühispakkujate osas uuesti kvalifitseerimist läbi viia.

Kohus märkis ka seda, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud Kaveri tegevust kui isiku tegevust, kes kohaliku omavalitsuse juhina oleks toime pannud õigusvastse teo. «Väärteoprotokollis tuleks sellises juhul selgelt eristada ja kirjeldada, kes ja missuguse õigusvastase teo on toime pannud. Väärteoprotokollis on kirjeldatud Kaveri tegevust hankelepingu allkirjastamisel, samas hankelepingu allkirjastamist ei saa pidada riigihanke korraldamise nõuete rikkumiseks,» leidis kohus.

Maakohtu otsuse vaidlustas rahandusministeerium riigikohtus.