/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2013/11/01/2593916t1hc1b1.jpg)
Hoolimata riigi rahandusele ja majandusele omistatud edust ning rahvusvahelisest tunnustusest pole edu Eestis elava inimeseni jõudnud, leiab riigikontroll.
Edu on jõudnud Eesti riigini, aga mitte inimeseni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontrolli aastaaruanne toob välja, et Eesti inimeste ostujõud on viimastel aastatel küll veidi suurenenud, kuid moodustab jätkuvalt vaid 69 protsenti Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest ning pole jõudnud tagasi isegi kriisieelse tasemeni, mil ostujõud oli 70 protsenti 27 riigi keskmisest.
Samal ajal on hinnad siin kasvanud Euroopa keskmisest tunduvalt kiiremini. Kriisieelse ajaga võrreldes on hinnatase Eestis pea 7 protsenti kasvanud, jõudes 2012. aastal 80 protsendini EL 27 keskmisest.
Statistikaameti hinnangul kasvasid Eestis 2012. aastal hinnad eelkõige elektri, soojusenergia ja kütte kallinemise tõttu, tõustes aastaga 11,4 protsenti. Samuti kallinesid oluliselt mootorikütused, toit ning mittealkohoolsed joogid.
Eesti inimeste ostujõud pole jõudnud isegi kriisieelse tasemeni, aga hinnad on 7 protsenti kasvanud.
Hindade tõus Eestis on ületanud perioodil 2010–2012 märgatavalt Euroopa Liidu keskmist, 2011. aastal kasvas tarbijahinnaindeks kiiremini vaid Rumeenias.
Kiire hinnatõus on jätkunud ka 2013. aastal: aasta esimese kaheksa kuu jooksul on hinnatõus olnud aastases võrdluses ligi neli protsenti ning see on Euroopa Liidu üks kiiremaid hindade kallinemisi.
Hinnatõus nullib tõusnud palganumbri
Kiire hinnatõus on eestlaste vähesegi palgakasvu suuresti nullinud, märgitakse aastaaruandes. Aastast 2011 on palga reaalkasv olnud väike: 2011. aastal 0,9 protsenti, 2012. aastal 1,7 protsenti.
Paremate töötingimuste ja eneseteostusvõimaluste otsingul on inimesed lahkunud maapiirkondadest suurematesse linnadesse või välismaale.
Siserände tulemusena on viimase kümnendiga vähenenud tervelt 11 maakonnas rahvaarv rohkem kui 10 protsenti. Seejuures ei liigu inimesed tööle mitte maakonnakeskustesse üle Eesti, vaid peamiselt ikka Tallinna või Tartusse.
Väljaränne Eestist on kiirenenud ning 2012. aasta seisuga õpib, töötab ja maksab välismaal makse pea 83 000 Eesti kodanikku.
Tööealise rahvastiku lahkumise ja negatiivse iibe tõttu on maapiirkondades kasvanud eakate osakaal ning vähenenud laste ja noorte arv. OECD riikidega võrreldes on Eesti-sisesed regionaalsed sotsiaalmajanduslikud arenguerinevused märkimisväärselt suured.
Vaesuses elavate inimeste hulk on piirkonniti väga erinev. Kui Tallinnas elas 2011. aasta seisuga suhtelises vaesuses 10 protsenti, siis Kirde-Eestis 30 protsenti inimestest.