Liituvate parteide toetajad erinevad

Ühinemisel võiks SDE-Rahvaliidu liiterakond olla konkurentsivõimeline eelkõige üle 40-aastaste valijate häälte püüdmisel, kes on näiteks keskastme spetsialistid, ametnikud või veedavad pensionipõlve. Nooremate valijate, sh tudengite ja tippjuhtide hulgas on kummalgi olnud vähem toetuspinda.

Piirkondlikult oleks uus partei tegijam Põhja-Eestis (kuid ilma Tallinnata), Kesk-Eestis ja Lõuna-Eestis. Vähe võimalusi esile kerkida oleks ühendparteil pealinnas, Lääne-Eestis ja Ida-Virumaal. Kõrvutades SDE ja Rahvaliidu toetajaid, torkabki silma kaks suuremat lahknevust, millest üks on piirkondlik. Turu-uuringute küsitlus näitas nii tänavu märtsis kui aprillis, et Rahvaliidu toetajad elavad pigem maapiirkondades.

Tallinnas Rahvaliidul mõõdetavat toetust aprillis ei olnud, ning ka märtsis oli see väga väike. See-eest on Rahvaliidu pooldajate osakaal küsitlustes hästi nähtav mujal Põhja-Eestis ja Kesk-Eestis.

Sotsidel on toetust kõige vähem Ida-Virumaal, enam pooldajaid on Lõuna-Eestis ning ka Põhja-Eestis ühes Tallinnaga. Sotside pooldajad elavad pigem suuremates linnades, sh maakonnakeskustes. Maapiirkondades on nende osakaal väiksem.

Teine väga selge erinevus parteide toetajaskonnas on haridustase. Tänavu kevadel tehtud küsitluste järgi on Rahvaliidu suurem toetajarühm keskharidusega valijad, väga vähe on kõrgharidusega toetajaid.

Sotsiaaldemokraatide osas on aga nähtav trend: mida haritum valija, seda enam kasvab ka toetus SDE-le. Kõrgharidusega valijate seas on sotsid olulised tegijad, ning kui nad ei lahku partei pooldajate seast Rahvaliiduga ühinemise pärast või muul põhjusel, siis oleks ka uus liitpartei kõrgharitud valijate seas soodsal positsioonil.

Muus osas SDE ja Rahvaliidu valijad nii selgelt ei vastandu. Tippjuhtide seas ei ole kummagi erakonna toetus kõrge, pensionäride seas aga on toetuspind märgatav. Mõlema erakonna puhul on toetus naiste seas veidi kõrgem kui meeste hulgas. Isikliku sissetuleku järgi on mõlemad parteid pigem nende eelis­tuseks, kes pole päris kehvas seisus (kuutulu alla 3000 krooni) ega ka jõukamate seas.

Erakondade toetusreitingu uuringute tulemusi erinevate valijasegmentide kaupa jagades on tegu väikeste absoluutnumbritega, st arvestama peab küllaltki suurt veaprotsenti. See tähendab, et eriti väiksemate erakondade valijaprofiile saab käsitleda pigem suunda osutavana, mitte aga lõpliku teadusliku tõena.