Kaitseväelased aitasid parandada Tihemetsa pumbajaama

«Kuna kaitsevägi kasutab õppuse jooksul Tihemetsa joogivett, olime koheselt valmis toetama kohalikke elanikke joogivee tagasisaamisel,» ütles tsiviil-militaarkoostöö grupi ülem kapten Tarmo Safronov, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Pump oli purunenud täna hommikul ja selle vahetamiseks ei olnud eritehnikat kohapealt piisavalt kiiresti võimalik saada. Staabi- ja sidepataljoni staabikompanii kaitseväelased tulid kommunaalteenuste pakkujale appi oma kraanaga ja aitasid sellega kaasa pumba kiirele parandusele.

«Teadsin algavast õppusest ja võtsin ühendust Kevadtormi staabiga ning abi saabus kiiresti,» ütles OÜ Saarde Kommunaal juhataja Taavi Lemming. «Olen jätkuvalt kaitseväele tänulik kiire reageerimise eest.»

Kevadtormi käigus saab kaitsevägi harjutada erialaoskusi ja samas on olulisel kohal koostöö kohaliku elanikkonnaga, mille käigus kasutatakse vajadusel praktiliste probleemide lahendamiseks eritehnikat.

Kokku osaleb selle aasta Kevadtormil ligi 3500 kaitseväelast, kaitseliitlast ja reservväelast, neist umbes poole moodustavad ajateenijad, kelle väljaõppetsükkel lõpeb sel kevadel. Õppusel harjutatakse maaväe peamisi lahinguliike: kaitset, viivituslahingut ja rünnakut.

Järjekorras kaheksanda Kevadtormi põhieesmärgiks on jalaväebrigaadi koosseisu kuuluva jalaväepataljoni kokkuharjutamine ning jalaväepataljoni koostööharjutused lahingutoetusüksustega jalaväebrigaadi lahingutegevuse raames. Suurema osa jalaväepataljoni isikkoosseisust moodustavad õppusejärgselt teenistust lõpetavad ning juuni alguseks reservi arvatavad ajateenijad kaitseväe erinevatest väeosadest.

Lisaks kokkuharjutavale jalaväepataljonile osalevad kaitseväe selle aasta suurimal õppusel Kevadtorm Lääne kaitseringkonna, Scoutspataljoni, Suurtükiväepataljoni, Pioneeripataljoni, Õhutõrjepataljoni, Kaitseliidu ja Läti Vabariigi maaväe allüksused.

Kevadtorm 2010 lahinguteruum hõlmab peamiselt Saarde, Halliste, Abja ja Karksi valdade territooriume.