Narkosüüdistusega eestlannadel tuleb vabanedes tasuda Peruu riigile trahv

«Asjaajamine vangide vahetuseks on algstaadiumis, kuid nii hispaanlaste kui brittide kogemuse põhjal võib öelda, et vangide vahetus lepingu sõlmimine on võimalik juba 1-3 aasta jooksul,» ütles Schwede Postimehele.

Ta lisas, et vabanenud vangidel on kohustus maksta Peruu riigile lõivu, mille suuruse määrab kohus. «Ilma seda tasu maksmata ei saagi riigist minema. Trahvi suurusjärk on 3000-4000 eurot.» Trahvist arvutatakse koefitsiendiga maha vangis veedetud aeg, nii võib trahvist alles jääda vaid jääda vaid kümnendik ehk mõnisada eurot.

Schwede sõnul ei ole aga vangidel reeglina seda raha, rääkimata lennukipileti ostuks vaja minevast summast, ja see on suur probleem.

Küsimusele, kas on riike, mis tasuvad summa vangi eest ise, vastas ta, et see on väga haruldane. «Britid ei maksa, see oleks ju pretsedent ja riik peaks seejärel maksma iga oma vangi eest.»

Ta avaldas arvamust, et trahvi tasumist ei toetaks ka avalik arvamus.

Neidude kaitseadvokaadi sõnul võib uurimine kesta veel ühe kuu ning seejärel teeb kohus otsuse. Kohus määras eeluurimise pikkuseks üheksa kuud, mis on seadusest tulenev standard. Schwede sõnul ei pea kaitseadvokaat kohtuasja olemust liiga keeruliseks ning ta usub, et neide peteti.

Schwede märkis, et Cusco vangla ei olnud ülerahvastatud ning seal oli vangidel võimalik ka tööd teha. «Politsei korraldab seal laatu, kus müüakse vangide toodetud asju ja antakse vangidele selle eest taskuraha. See on väga oluline, sest vangis tuleb kõige eest maksta.»

Kokku kohtus Schwede Peruus viibides kuue vangistatud eestlannaga, oma võimalustest vabanemiseks olid nad teadlikud. Schwede sõnul on Lima aukonsul korraldanud neile kriminaalõiguse advokaadi ja nendega tegeletakse järjepidevalt.

Ta lisas, et positiivne ning asjaajamist kergendav on kontakt Peruu võimudega. «On olemas konkreetsed inimesed kellega suhelda. Koostööst ei ole seni keegi keeldunud.»

Välisministeerium otsustas saata lühiajaliselt Peruusse Sten Schwede, kuna nii Peruus kui teistes Ladina-Ameerika riikides on seoses narkokuritegudega kinni peetud Eesti kodanike arv kiiresti kasvanud.

Konsuli lühiajalise lähetamise eesmärk oli suhtlemine Peruu ministeeriumite ja teiste ametiasutustega, et saada otseallikast infot Peruus kinnipeetavate ja karistust kandvate Eesti kodanike kohta ning kohtuda asjaomaste isikutega. Ka varem on välisministeerium saatnud oma esindaja lühiajaliselt konsulaarvisiidile Ladina-Ameerika riikidesse seoses seal aset leidnud juhtumitega.

Oktoobri keskel esitati kahele eestlannale Anne-Maarja Grossile ning Anneli Kolgile Peruus süüdistus narkootilise aine omamises ja vedamises, aukonsulile ütlesid tüdrukud, et neile pakuti tööd, mille sisu oli tuua Peruust Hispaaniasse kulda. Kolk ja Gross tabati Peruus Cusco lennujaamas 4. oktoobril, kui nad üritasid lennukisse minna, käsipagasis ligi kuus kilo kokaiini.

Praegu on Ladina-Ameerika riikides erinevate kuritegude eest karistust kandmas 37 Eestist pärit inimest kokku kuues riigis. Peruus on Eestist pärit kinnipeetuid kokku 15.

Välisministeeriumile teadaolevalt on tänavu üle maailma peetud kinni 95 Eestist pärit inimest,  neist 21 narkosüüdistusega.