Teder pöördus riigikogu liikmete puutumatuse küsimuses riigikohtusse

Saadikupuutumatuse probleemid tõusid viimati päevakorda aasta eest, kui Teder otsustas keskerakondlastelt Priit Toobalilt ja Lauri Laasilt saadikukaitse võtmise taotlused prokuratuurile tagastada, sest ehkki kaitsepolitsei lähtus saadikute kodus ja autos tehtud läbiotsimist lubades ja seda läbi viies kehtivast menetlusseadustikust, on seadus ise Tederi hinnangul põhiseadusega vastuolus.

Teder polnud siis ega ole praegu rahul üle kahe aasta kehtinud seadusega, mille järgi peab menetlustoiminguteks parlamendi asemel nõusoleku andma hoopis õiguskantsler. Samuti ei ole tema hinnangul põhiseadusega kooskõlas, et riigikogu nõusolekut ei nõua seadus ka saadiku juures läbiotsimise tegemiseks.

Tegelikult juhtis õiguskantsler seaduse põhiseadusvastasusele tähelepanu juba 2011. aasta oktoobris ning pool aastat hiljem tegi ta ka ettepaneku seadust muuta, millega parlament üksmeelselt nõustus. Põhjalikult hakkas põhiseaduskomisjon saadikupuutumatuse probleemidega tegelema eelmisel sügisel ning tänavu märtsis andis komisjon riigikogule üle eelnõu, mis immuniteedimenetlust reguleerib. Esimesele lugemisele pole see aga siiani jõudnud.

Teder teatas täna saadetud pressiteates, et kuna eelnõu näeb muudatuste jõustumisajana ette riigikogu järgmise koosseisu volituste alguskuupäeva, ei kõrvaldaks selle vastuvõtmine põhiseadusvastast olukorda enne 2015. aastat. Seetõttu pöördus ta riigikohtusse, taotledes kriminaalmenetluse seadustiku osaliselt kehtetuks tunnistamist.

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Rait Maruste on varem Postimehele kinnitanud, et komisjon soovib siiski eelnõu menetlemist jätkata. «Meil on juttu olnud sellest, et kui me edasi ei liigu, siis õiguskantsler läheb riigikohtusse. Ma tean seda, aga meie plaanid on küll sellised, et minna asjaga ikkagi edasi,» kinnitas ta oktoobri alguses.

Eelnõu: immuniteet peataks kuriteo aegumistähtaja

Tänavu märtsis algatatud eelnõuga soovis põhiseaduskomisjon lahti kirjutada selle, mida tähendab ja kuidas rakendub põhiseaduse säte, mille kohaselt on riigikogu liige puutumatu. Seletuskirja kohaselt saab ja võib immuniteeti kasutada ainult selleks, milleks ta on mõeldud ehk vabaks ja takistamatuks poliitiliseks tegevuseks ja rahva mandaadi teostamiseks, ning see ei või saada ega olla kaitsekilbiks kriminaalsele, õigusvastasele või ebaeetilisele käitumisele.

Ühe muudatusena näeb eelnõu ette, et immuniteet rakendub ainult ametisoleku ehk riigikogu liikmeks oleku ajal, mis tähendab, et immuniteet peatab inkrimineeritava kuriteo aegumistähtaja alates tema suhtes kahtlustuse esitamisest. Aegumistähtaja kulgemine taastub immuniteedi kaotamisel ehk siis, kui see võetakse saadikult ära või kui tema riigikogu liikmeks olek lõpeb. Põhiseaduskomisjoni kinnitusel on muudatus vajalik, et riigikogu liiget saaks siiski võtta tema volituste lõppemise järel kriminaalvastutusele.

Seletuskirja kohaselt vajab saadik immuniteedikaitset nende menetlustoimingute eest, mis riivavad intensiivselt tema mandaadi takistamatuks teostamiseks vajalikke õigusi, nagu näiteks elukohast lahkumise keeld, kinnipidamine, vahistamine, läbiotsimine ja elektroonilise side varjatud jälgimine. Komisjoni sõnul võib selliste toimingute intensiivsus olla erinev ja seetõttu vajavad need ka erinevat regulatsiooni.

Menetlustoimingud vajaksid ringkonnakohtu või riigikogu esimehe luba

Põhiseaduskomisjoni hinnangul peaks enne süüdistusakti koostamist tehtavateks ja riigikogu liikme puutumatust intensiivselt riivavateks menetlus- ja jälitustoiminguteks riigi peaprokuröri taotluse alusel loa andma Tallinna ringkonnakohtu esimees. Kuigi komisjon kaalus vastava pädevuse andmist ka riigikogu juhatusele või erikomisjonile, otsustati ringkonnakohtu esimehe kasuks just tema sõltumatuse tõttu.

Samas ei laiene ringkonnakohtu esimehe nõusolek riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimisele ning sealt leitud asitõendite, dokumentide, salvestiste ja sidevahendite kopeerimisele ja kaasaviimisele. Nendeks toiminguteks, aga ka saadiku riigikogu serverites asuva tööalase kirjavahetuse väljaandmiseks on eelnõu järgi vaja riigikogu esimehe nõusolekut.

Ühe muudatusena on eelnõus kirjas ka, et kui riigikogu liige ise on nõus immuniteediga kaetud üksikute menetlustoimingute läbiviimisega, siis pole sellekohast nõusolekut küsida tarvis. Seletuskirja järgi lähtutakse seega riivete erinevatest raskusastmetest ning riigikogu liikme ja menetleja õigustatud huvist asjaolud kiiresti välja selgitada.

Süüdistuse esitamiseks peaks nõusoleku andma parlament

Üldtunnustatult ei rakendu immuniteet kuriteo vahetul toimepanemiselt tabatud saadiku suhtes, keda võib sel juhul näiteks vahistada parlamendi nõusolekuta.

Kui riigikogu liiget kahtlustatakse esimese astme kuriteo toimepanemises vaid kuulduste või kaudsete tõendite põhjal, vajab süüdistuse esitamine riigikogu eelnevat nõusolekut. Samuti peab riigikogu andma süüdistuse esitamiseks nõusoleku teise astme kuriteos kahtlustamisel, kui inkrimineeritava kuriteo eest saab karistada vabadusekaotusega.

Riigikogu liikme kohta süüdistusakti koostamiseks teeb parlamendile riigi peaprokuröri taotlusel ettepaneku õiguskantsler, kes võib vajadusel tutvuda kriminaaltoimiku materjaliga, kuid ei tohi kontrollida ega hinnata kogutud tõendeid. Nõusoleku andmiseks peab selle poolt olema vähemalt 51 riigikogu liiget.