/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2010/04/30/358735t1he826.jpg)
Haridusministeeriumi soov loobuda neljanda riigieksami läbimise võimalusest tähendab Tartu Ülikooli prorektori Birute Klaasi sõnul seda, et noored peavad tegema tõenäoliselt senisest rohkem ülikooli sisseastumiseksameid.
Tartu Ülikool: riigi käik tähendab eksamilisa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Küsimus on selles, mis on riiklikult ja iga konkreetse gümnaasiumilõpetaja puhul optimaalne,» rääkis Klaas Postimees.ee'le.
«Kas parem on selline olukord, kus noor inimene sooritab esmalt kooli lõpueksamid ja siis hakkab tegema veel kõrgkoolidesse sisseastumiseks eksameid?» küsis ta.
Kui puudub piisav valik riiklikke eksameid, siis on tema sõnul vägagi tõenäoline, et iga kõrgkool arendab välja oma sisseastumiseksamite paketi.
Just Tartu Ülikool pakkus aasta alguses välja idee, et uute õppekavadega gümnaasiumi lõpetamiseks kohustuslikuks muutunud koolieksami võiks saada asendada neljanda riigieksamiga, mis oleks ühtlasi ülikooli sisseastumiseksami eest.
Valida oleks saanud kahe vabatahtliku riikliku komplekseksami hulgast - vastavalt oma tulevasele ülikoolisuunale oleks saanud näidata oma teadmisi kas loodus- või sotsiaalainetes.
Haridusministeerium aga enam seda ideed ei toeta ja tahab, et gümnaasiumi lõpetamiseks läbitaks lisaks kolmele riigieksamile kindlasti üks koolieksam ning tehtaks uurimistöö.
Seda, et kohustuslikku, kuid igas koolis erinevat koolieksamit hakkaksid kõrgkoolid arvestama sisseastumiseksamina, pidas Klaas vähetõenäoliseks. «Unikaalne koolieksam on siiski eksam, millega lõpetatakse see konkreetne kool.»
Tema sõnul on päris paljudele erialadele võimalik teha valik nn võtmeoskusi testivate riigieksamite põhjal (emakeel, võõrkeel, matemaatika), kuid mitte kõikjale ning ministeeriumi värske idee võib tähendada kõrgkooli astuvatele noortele lisaeksameid ja täiendavat stressi.
«Kahju, et haridusministeerium kavatseb esialgsest plaanist loobuda,» lisas Klaas.
Kui kahe kuu eest kiitis haridusministeerium Tartu Ülikooli ettepanekut, et tulevikus võiks abiturient valida kolme kohustusliku riigieksami kõrvale veel neljandagi, siis nüüdseks on võimuasutuses meeleolud muutunud. Ministeerium loobus sellest lähenemisest, sest see tõi kaasa liiga palju uusi probleeme.