Parimad olmetingimused on Eestis lastega peredel

Just neil on suurema tõenäosusega elamises dušš või vann, WC, kesk- või elektriküte, kööginurk ja nii edasi, avaldas statistikaamet täna.

Enim olmemugavusi on 1-2 lapsega peredel, heades tingimustes elavad ka 3 lapsega pered. Järgnevad lasteta leibkonnad ja kõige halvemas seisud on vähemalt 4 lapsega pered, kelle elukohtades on olmetingimused teistega võrreldes tunduvalt halvemad. Näiteks on vann või dušš olemas 93 protsendil 1-2 lapsega peredest, aga vähemalt nelja lapsega peredest omab seda 83 protsenti.

Levinuimaks elupaigaks korter

70 protsenti kõigist Eesti leibkondadest elab korterites. Kõige suurem on korterielanike osakaal lastega üksikvanemate grupis, kus see küündib 80 protsendini.

Eluasemete vanust vaadates torkab silma, et linnades elatakse peamisel nõukogude ajal ehitatud kortermajades, maal on aga tavalised enne Teist maailmasõda ehitatud vanad talumajad.

79 protsenti Eesti leibkondadest on oma elukoha omanikud. Enim omanikke on abielus ja vabaabielus paaride ning täisealiste lastega koos elavate paaride seas. Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on üürnike osakaal tänaseks veidi langenud. Enim üürnike on üksi elavate noorte ja üksikvanemate seas.

Keskmiselt 31 ruutmeetrit pinda elaniku kohta

Maa- ja linnaelanike võrdlus kinnitas, et linnades on olmetingimused endiselt paremad. Kõige suurem erinevus maa- ja linnaperede puhul on vanni või duši ja WC olemasolus (õues asuvat käimlat rahvaloenduses tualetina ei arvestatud).

Eluruumide suuruse osas näitas rahvaloendus, et levinuim elupaik Eestis on 3-toaline korter suurusega 60-79 ruutmeetrit. Selline eluruum on ligi 18 protsendil leibkondadest.

Keskmine pind elaniku kohta on Eesti leibkondades 31 ruutmeetrit (2000. aastal oli see 24 ruutmeetrit). Keskmine tubade arv elaniku kohta on 1,28 (eelmise loenduse ajal 1,08).

Kõige kitsamad tingimused on peredes, kus on 4 ja enam last – üle 30 protsendi neist elab ruumides, kus ühe elaniku kohta on vaid 9-12 ruutmeetrit elamispinda.