Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Autojuhtide juhmus nõuab täiendavaid liiklusmärke

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kopra Transi tehnikajuht Patrick Madar Suur-Patarei tänava selles kohas, mis kipub veokitele kitsaks jääma.
Kopra Transi tehnikajuht Patrick Madar Suur-Patarei tänava selles kohas, mis kipub veokitele kitsaks jääma. Foto: Peeter Langovits

Kalamajas asuva veofirma veokid ei pääse firma kontori juurde ja sealt minema, sest suured masinad ei pääse kitsastel tänavatel valesti pargitud sõiduautodest mööda.


Küti tänaval asuva ettevõtte Kopra Trans veokid pääsevad oma krundile ja sealt minema vaid Suur-Patarei tänava kaudu. Kui Tallinna linn asus naabruses olevat Soo tänavat rekonstrueerima, palus ettevõte sealsete ristmike väljaehitamisel arvestada sellega, et ka poolhaagisega veomasinad saaksid seal sõita, kuid sellest keelduti. Selle asemel lubati panna Suur-Patarei tänavale parkimiskeelu märgid, et parkivad autod veokitele ette ei jääks.

Kopra Transi tehnikajuhi Patrick Madari sõnul on see töö aga tänaseni tegemata. «Liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ise ütles mulle, et märgid on välja pandud, aga ei ole ju,» ütles Madar.

Lõpuks ta avastas, et märki pole pandud mitte Suur-Patarei ja Väike-Patarei tänavate ristmiku lähedale suunaga Patarei vangla poole, vaid hoopis teises suunas ja teisele poole teed. «Tänava kõige laiema koha peal on kehtestatud 20 meetri ulatuses parkimiskeeld. Nad ei viitsinud üldse süveneda, vaid panid märgi sinna, kuhu oli kõige mugavam panna,» oli Madar transpordiameti peale kuri.

Liikluskorralduse osakonna juhataja on ettevõtja juttu kuuldes imestunud, kuid pärast väikest uurimist saab ta aru, milles asi on. Rüütelmaa sõnul võis olla ka väike üksteisest möödarääkimine, kuid tegelikult on probleem hoopis Eesti autojuhtide väheses seaduskuulekuses või liiklusseaduse mittetundmises.

«Tegelikult pandi sinna märgid, mis peaksid tagama veokitele läbisõiduvõimaluse. Aga need pandi välja sellise arvestusega, et autojuhid täidavad liiklusseaduse nõudeid. Et kuni viie meetri kaugusel ristmikust keegi ei pargi. Kui kõik järgiksid seadust, siis seal probleemi ei oleks,» selgitas Rüütelmaa.

Madar näitab fotosid, kus veokite läbisõitu takistavadki just praktiliselt tänavanurgale pargitud sõiduautod. «Kuna selles kohas on endiselt probleeme, siis meil ei jää muud üle, kui panna liiklusmärgid ka sinna, kus liiklusseadus üldsättena nagunii keelab parkimise. Paneme Suur-Patarei tänavale täiendava märgi, et ikka kõigile oleks selge, et seal parkida ei tohi,» lubas Rüütelmaa.

«Ühest küljest oli siin vist tõesti kommunikatsiooniprobleem. Aga teisest küljest on nii, et kui autojuhid täidaksid liiklusseaduse nõudeid, siis oleks kõik ju korras. Praegu me peame üldist parkimiskeeldu hakkama veel täiendavalt liiklusmärgiga rõhutama. Kuna veokijuhid on seal hädas, siis me teeme selle ära, aga see näitab lihtsalt autojuhtide suhtumist. Ja see pole ainus probleemne koht Tallinnas, selliseid on teisigi,» lisas ta.

Kõigele lisaks on teeservas veel ka kollane joon, mis nagunii keelab parkimise, kuid see on veidi luitunud ja autojuhid jätavad ka selle tähelepanuta või lihtsalt ei tea selle tähendust. Rüütelmaa sõnul peaks autojuht mõningaid asju siiski teadma.

«Ka haljasalale ei tohi ju parkida. Ja me ei hakka ju iga haljasala juurde parkimiskeelu märki panema. See läheks absurdiks kätte. Aga millegipärast seal ristmikul pargitakse nii, nagu poleks liiklusseadust olemaski. Ja kui Signaali töötajad käisid Kalamajas märke üles panemas, siis nad vaatasid samamoodi. Et siia paneme märgi, aga seal ju nagunii parkida ei tohi. Aga kuna seal on probleem, siis paneme sinna täiendava parkimiskeelu märgi ja räägime mupoga ka läbi, et nad sellel kohal silma peal hoiaksid,» ütles liikluskorraldaja.
 

Tagasi üles