Riigiprokurör: Eesti positsiooni Krossi tagaotsimine ei muuda

Sepa sõnul ei saa see Eesti vabariigi positsiooni mingil moel muuta, sest Eesti positsioon tuleneb eelkõige Eesti ja Venemaa vahelisest õigusabilepingust, mille kohaselt ei anna riigid oma kodanikke üksteisele välja.

«Sisuliselt tähendab see seda, et kuna rahvusvaheline tagaotsimine on üks eeltoiming, eelarestitaotlus seoses isiku väljaandmisega ja kuna meil ei oleks mingisugust alust isikut välja anda, siis meil ei oleks ka mitte mingisugust alust isikult tema vabadust võtta, teda kinni pidada. See on lihtne ja elementaarne põhjus, miks me niikuinii ei saaks Venemaa tagaotsimist, ükstapuha kus ta üleval on, Krossi puhul täita,» rääkis Sepp.

Sepp meenutas, et juba aastaid on Eestil olemas kriminaalmenetlus, mille käigus uuritakse niinimetatud Arctic Sea juhtumit ühises uurimisrühmas koos teiste riikidega. Tema sõnul on menetluse käigus tehtud mitmesuguseid õigusabitaotlusi ja antud Venemaale võimalus üle anda kogu tõendite pagas. Samas on koostöö Venemaaga olnud tema sõnul lünklik ning ka menetluse üleandmisest keelduti juba eelmisel aastal.

«Meil on õigusabitaotluste raames võimalik kõike küsida. See on Venemaa otsustada, kui palju ta midagi vastab, aga kriminaalmenetluse raames meil ei ole viimasel ajal selles asjas kontakti olnud,» lisas juhtiv riigiprokurör.