/nginx/o/2010/04/23/354575t1hd6da.jpg)
Kui Nõmme kultuurikeskuses toimub mingi suurem kontsert, peab osa inimesi fuajees seistes muusikat nautima. Hoone laiendamist segab praegu aga linna kõhn rahakott.
Nõmme kultuurikeskuse laiendus seisab raha taga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõmme kultuurikeskuse ning turu vaheline krunt on juba pikemat aega müügis, kuid omanikud soovisid veel hiljuti selle eest saada 12 miljonit krooni. Selline hind on pärit kinnisvaraturu hiilgeaegadest.
Nõmme kultuurikeskuse direktor Maie Tarma-Kibin ütles, et oli enne 21. aprillil toimunud Nõmme linnaosa halduskogu väljasõiduistungit helistanud kõnealuse kinnistu ühele omanikule ja öeldnud, et krundi hind on praegu ebareaalselt kõrge, mis ei luba läbirääkimisi alustada. Seepeale langetasid omanikud suulise info põhjal hinna 10,5 miljonilr kroonile.
Tarma-Kibin lisas, et linnavalitsus oli möödunud sügisel lasknud ühel kinnisvarafirmal müügis oleva kinnistu ära hinnata ning eksperdid pakkusid selle maksumuseks 4,3 miljonit krooni ehk müüja esialgu soovitust ligi kolm korda vähem.
Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra peab kultuurikeskuse laiendamist osaliselt ka oma ideeks. «Praegune kinnisvaraturu olukord on hoopis teine,» ütles ta. «Pole välistatud, et hinda ei soovita oluliselt korrigeerida just seetõttu, et linn on selgelt väljendanud oma soove seoses selle krundiga.»
Tarma-Kibin kinnitas, et kultuurikeskusele oleks hädasti laiendust vaja, sest aastas toimub keskuses rohkem kui 200 erinevat kontserti ja muud meelelahutusüritust, mida külastab peaaegu 16 500 inimest. Saalis on aga vaid 180 istekohta, mistõttu peavad paljud inimesed seinte ääres ja fuajees seisma. Peale selle töötab majas hulgaliselt huvialaringe, mis samuti vaevlevad ruumikitsikuses.
Sügisel on kultuurikeskusel 65.sünnipäev, mida tahetakse suurelt tähistada. Seetõttu on plaani võetud pidustuste korraldamine Estonia kontserdisaalis, kuna keskusesse ei mahu kõik külaised ära.
Tarma-Kibin lisas, et naaberkinnistu omanikud on põhimõtteliselt nõus maatüki kultuurikeskusele müüma, kuid põhiküsimus on ikkagi hinnas. Praegu on seal tegemist äri- ja elamumaaga, mis tuleb detailplaneeringuga muuta sotsiaalmaaks.
«Arvan, et sellist muutust maa sihtotstarbes on võimalik lihtsam teha, kui sotsiaalmaa ärimaaks muuta,» mainis Tarma-Kibin. «Asi on aga selles, et kui meist jõuab ette mõni teine ostuhuviline, siis oleme kinnistust ilma.»
Arhitektuuribüroo Kosmos koostas Nõmme kultuuirkeskuse tellimusel hoone laiendamise eskiisprojekti, mille järgi kujuneks hoone praegusest kolm korda suuremaks. Olemasolevale saalile lisanduks veel teinegi. Tarma-Kibina sõnul oleks see Nõmmele eriliselt hea lahendus.
Vakra kinnitas, et kultuurikeskuse laiendamise projekti käis ta koos Tarma-Kibinaga eelmisel suvel tutvustamas abilinnapea Kaia Jäppinenile. Krundi linna omandisse saamist on aga arutatud teise abilinnapea Eha Võrguga.
Võrk ütles, et temal ei ole Nõmme kultuurikeskusele vajaliku kinnistu omandamise vastu midagi, kuid käesoleval eelarveaastal ei ole linnal niisugust kulutust ette nähtud. Ta lisas, et prioriteed on tänavu natuke teised - suur raha läheb näiteks Ülemiste liiklussõlme väljaehitamisele.
«Tulevikus aga, kui linn peab seda oluliseks ning eelrarves on vastav raha olemas, peab hakkama