/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/09/16/75009t1h99b0.jpg)
Tallinna Tehnikaülikooli rektori Peep Sürje sõnul võib ülikooli rahvusliku staatuse ülerõhutamine ideele hoopis kahju tuua.
TTÜ: ülepingutamine rahvusülikooliga tooks kahju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tartu Ülikooli kui Eesti rahvusülikooli staatuse kohta ütleksin, et eks kõik Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid ole oma valdkonnas rahvusliku ja kultuurilise järjepidevuse kandjad ehk rahvusülikoolid,» rääkis ta.
«Kas sellega seotud konkreetse funktsiooni täitmise eest ei peaks riik ja ühiskond neile kõigile täiendavalt maksma?» küsis Sürje.
«Samas on näiteid, kus ülikoolide tasandil on rahvusliku staatuse rõhutamisega liiale mindud ning asi sõna kõige otsesemas mõttes ära lörtsitud.»
Sürje sõnul on olulisem küsimus võimalik World Class University (WCU) tüüpi ülikooli Eestisse loomine.
«Majanduskonkurentsis edukad riigid toetavad jõuliselt oma WCUde teket, rõhutades nende eelisarendamist ja -tähelepanu.»
Siin ei ole Sürje sõnul peamotivaator kõrge koht suvalises ülikoolide rahvusvahelises edetabelis, vaid kõrgtehnoloogilise teabe loomine ja kättesaadavus riiklikul tasandil.
Tema sõnul võib kohe küsida, mitut WCUd üks Eesti-sugune väikeriik vajab, või teisisõnu, kas panustada ühele või mitmele ülikoolile.
«Olen juba mitmel pool varem öelnud, et üle kahe rahvusvahelistele nõuetele vastava teadusülikooli Eesti ei vaja ega suuda ka ülal pidada. Muide, USAs on iga poole miljoni inimese kohta üks teadusülikool,» rääkis Sürje.
«Üks neist kahest WCUst peaks kindlasti olema klassikaline universitas ja teine tehnika-tehnoloogia kallakuga ülikool.»
Teises ehk veidi laperguses universitases peaks tema hinnangul tuumikkompetents olema inseneriasjandus ja kõik selle tuumiku ümber koondunud ja omavahel põimunud sõsarvaldkonnad peaksid tekitama sünergiat ja toetama riigi innovaatilist arengut.
«Samas on selge, et meie tulevane teadmistepõhine majandus ja võimalikud uued majandusharud ei baseeru vaid WCUdes läbiviidud uuringutel, vaid eeskätt kultuurilisel keskkonnal, hästi ettevalmistatud kõrg- ja kutseharidusega spetsialistidel ning valmisolekul kiiresti reageerida uutele võimalustele.»
Muutmisel olevasse Tartu Ülikooli seadusesse tahetakse esmakordselt sisse kirjutada kinnitus, et just Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool. See peaks tähendama Tartu Ülikoolile nii lisaraha kui lisaõigusi.
Postimees.ee küsib täna haridusekspertidelt, mida nad arvavad Tartu Ülikoolile rahvusülikooli eristaatuse andmisest.