/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2009/04/22/167141t1h4c1b.jpg)
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmetsa sõnul jääb vabast konkurentsist väheks kõigi Eesti kõrgharidusmaastiku probleemide lahendamisel.
Ministeerium: kõrgharidusturg vajab riigi abikätt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti peab kõiki kõrgkoole õiglaselt kohtlema, vastavalt sellele, millisel eesmärgil nad on loodud ja milliseid ülesandeid täidavad,» ütles Laidmets Postimees.ee'le.
«Eri riikides on püütud leida erinevaid lahendusi, nii mastaapse ühendamise kui ka kõigile koolidele sobiva missiooni leidmise teel. Eestil on ülikoolide tööjaotuses veel vastamata küsimusi, millele ainult avatud konkurents vastuseid ei anna.»
Tema sõnul on Eesti riigi huvides, et nii rahvusvaheline rahvusülikool Tartu Ülikool kui ka kõik teised kõrgkoolid oleksid rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimelised ja mitte ainult rahastamise osas, vaid ka kõigis teistes tegevusaspektides.
Muutmisel olevasse Tartu Ülikooli seadusesse tahetakse esmakordselt sisse kirjutada kinnitus, et just Tartu Ülikool on Eesti rahvusülikool. See peaks tähendama Tartu Ülikoolile nii lisaraha kui lisaõigusi.
Postimees.ee küsib täna haridusekspertidelt, mida nad arvavad Tartu Ülikoolile rahvusülikooli eristaatuse andmisest.