Kaitsevägi saatis kolonelleitnant Harri Rendi viimsele teekonnale

Kolonelleitnant Rent sündis 1924. aastal, ta sõdis Teises maailmasõjas, kus teenis välja mitu auatasu vapruse eest, vahendas kaitseväe peastaabi pressiesindaja.

Eesti taasiseseisvudes asus ta esimesel võimalusel riigikaitset üles ehitama - 1991. aastal ühines ta piirivalvega ning asus kohe pärast kaitseväe taasloomist 1992. aastal  kaitseväe teenistusse.

«Kolonelleitnant Rendil oli meile, tänastele ohvitseridele, palju õpetada. Ta õpetas meile vaprust, sirgjoonelisust, kohusetunnet, aga ka ausust ja inimlikkust. Ta
õpetas meid armastama Eestit ja olema Eesti sõdur. Nüüd, pärast Iraagi ja Afganistani kaotusi ja võite, on tema õpetused sõjast saanud veelgi sügavama
tähenduse,» ütles kaitseväe peastaabi teavitusosakonna ülem, major Peeter Tali järelehüüdes.

Kolonelleitnant Rent teenis kaitsejõudude peastaabis erinevatel ametikohtadel 1996.aastani. Ta oli muu hulgas pressiosakonna ülem ning Sõdurilehe asutaja ja
esimene peatoimetaja.

Aastatel 1997-1999 oli ta aktiivselt tegev ohvitseride kogu taasloomisel. Pärast erruminekut  tegutses kolonelleitnant Rent eruohvitseride kogus ja Vigastatud
Sõjameeste Ühingus. Ta on kirjutanud oma sõja-aastatest populaarse mälestusteraamatu «Ma jäin ellu». President autasustas kolonelleitnant Renti 1997. aastal IV klassi Kotkaristi teenetemärgiga.

Kolonelleitnant Harri Renti olid ära saatmas kaitseväe peastaabi, maaväe, ohvitseride kogu, eruohvitseride ja reservohvitseride kogude ning riigikogu
riigikaitsekomisjoni esindajad. Kaitseväelisel leinatalitusel teenisid piiskop Einar Soone, kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere ja peakaplan erus kolonel Tõnis Nõmmik. Kaarli kiriku ees oli üles rivistatud aukompanii ja kaitseväe orkester.

Kolonelleitnant Harri Rent sängitati kaitseväeliste auavaldustega Metsakalmistule.