/nginx/o/2010/04/14/348964t1hb715.jpg)
Hoiatuse, edaspidi trahviteatise saavad ka kõik kiiruskaamerate vaateväljas kihutanud kiirabi-, politsei ja päästeautod, kiirusületamise seaduslikkuse tõendamine jääb ametiasutuste enda hooleks.
Ka kiirabi- ja politseiautod hakkavad trahviteatisi saama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Mihkel Loide kinnitas, et menetluskeskus saadab hoiatuse valimatult absoluutselt kõigile kiiruskaamera vaatevälja sattunud kiirust ületanud sõidukite omanikele. «Siin kehtib võrdse kohtlemise printsiip - teade saadetakse kõigile omanikele või vastutavatele kasutajatele, olenemata sellest, mis autoga on tegu.»
Hoiatused ja hiljem hoiatustrahvid saadetakse seega kõigile kiirust ületanud politsei-, tuletõrje-, kiirabiautode vastutavatele kasutajatele, ka presidendi või ministrite autode omanikele. «Ka eravärvides või värvides politseiautodele, kõiki koheldakse ühtmoodi. Ega ka politseinik saa ametiautoga sõites seadust rikkuda,» ütles Loide.
Menetluskeskuse ametnikud vaatavad enne kirja väljasaatmist kaamera tehtud fotot. «See on küll automaatne, aga inimese töö on selle taga. Kaks politseiametnikku peavad üksteisest sõltumatult tuvastama foto järgi auto numbri, kui tuvastus mingil põhjusel pole sama, siis juhtum läheb üldisest töövoost välja ja kolmas inimene otsustab lõplikult, kas auto on üheselt tuvastatav või mitte,» kirjeldas Loide.
Fotolt on näha, et tegu on operatiivsõidukiga. «Et tegu on operatiivsõiduga, peab aga tõendama see, kellele teatis läheb,» märkis Loide. Näiteks võib mõni inimene ebaseaduslikult vilkuri oma autole kinnitada. «Seda on kaameraga võimatu selgeks teha, seetõttu on tõendamine vastutava kasutaja ülesanne,» märkis pressiesindaja.
Hoiatustrahvidega koos saadetakse ka eeltäidetud vaidlustusvorm, kus on olemas eraldi lahter selleks puhuks, kui tegu oli operatiivsõiduga.
Järvamaa haigla saab praegu päevas politseist mitu kirja, mis teavitavad, et kiirabiautod on Tallinna-Tartu maanteel kiiruskaameratele vahele jäänud. Haigla peaarst Andres Müürsepp ütles Järvamaa Teatajale, et kui hakatakse trahve saatma ja neid tuleb asuda vaidlustama, tähendab see haiglale lisatööd.
Politsei alustas Tallinna-Tartu maantee äärde paigaldatud 16 kiiruskaameraga fikseeritud lubatud sõidukiiruse ületanutele kirjalike teavituste postitamist 15. veebruaril. Politsei hinnangul on see pannud autojuhid juba praegu rahulikumalt liiklema, olenemata asjaolust, et kaamerale silma jäänud kihutajad pääsevad vähemalt mai alguseni hoiatusega.
Trahvimist alustatakse pärast seda, kui riigikogu võtab vastu vajalikud liiklusseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muudatused. Hoiatustrahvi suurus on 50 krooni iga lubatud sõidukiirust ületava kilomeetri kohta.