/nginx/o/2010/04/13/347923t1hb28c.jpg)
Riigikogus läbis täna esimese lugemise kaitseväelaste põhiseadusest tulenevaid õigusi piirav eelnõu, mis muu hulgas piirab liikumisvabadust ning õigust näiteks mobiiltelefoni omada ja kasutada.
Riigikogu saatis teisele lugemisele ajateenijate põhiõigusi piirava eelnõu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu tutvustanud riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma sõnas, et arutluse all oleva eelnõu eesmärgiks on määrata seaduse alusel kindlaks ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramine ning viia asendusteenistuse kestus kooskõlla Euroopa sotsiaalharta põhimõtetega.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadus piirab ajateenijate liikumisvabadust. Eelnõu seletuskirja järgi on ajateenijal kohustus viibida ajateenistuse kestel teenistuse huvides väeosa paiknemiskohas või muus väeosa ülema määratud kohas.
Veel piiratakse seadusemuudatusega ajateenijate õigust omandi puutumatusele ja õigust omandit vallata ja kasutada. «Isiklike asjade kasutamine ei tohi takistada teenistuskohustuste täitmist. Eriti puudutab see isiklike side- ja elektroonikavahendite kasutamist sõjaväelise väljaõppe ajal,» ütlevad eelnõu autorid seletuskirjas.
Side- ja elektroonikavahendite kasutamine päevakava erinevate tegevustega täidetud aegadel hajutab seletuskirja kohaselt kaitseväelase tähelepanu, takistab õppeeesmärkide täitmist, üksuse efektiivset koostegutsemist. Selle tõttu on side- ja elektroonikavahendite kasutamine lubatud reeglina päevakorras ette nähtud vabal ajal. Seadus võimaldab ka erandjuhud - sellisel juhul annab vahendite kasutamise loa vahetu ülem.
Keelatud isiklikud külm- ja tulirelvad
Visuaalsete ja heliliste kujutiste tegemise keelamine tuleneb asjaolust, et need võimaldavad hankida informatsiooni väeüksuste võimekuse ja seisukorra kohta.
Ajateenijale keelatakse eelnõuga ka esemed, millega kaasneb kõrgendatud risk ajateenija enda ja tema kaasteenijate turvalisusele, arvestades asjaolu et ajateenijad on majutatud kasarmusse ja tihedal intensiivsel suhtlemisel võivad tekkida konfliktsituatsioonid. Selle tõttu on vajalik keelata näiteks isiklikud külm- ja tulirelvad.
Lisaks piirab eelnõu ajateenijate õigust eneseteostusele. Ajateenijale pannakse kohustus olla korrektse välimusega, distsiplineeritud, viisakas, hoolitseda oma tervise eest ja täita isikliku hügieeni nõudeid.
Korrektne soeng
Nõuded kaitseväelase, sh ka ajateenija välimusele on kehtestatud kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kandmise korras. Selle kohaselt peab ajateenija soeng näiteks olema korrektne, juuksed ei tohi katta laupa, kõrvu ja kaela.
Lisaks lühendab eelnõu asendusteenistuse kestust ja võrdsustab selle ajateenistuse kestusega. Eelnõu kohaselt lüheneb maksimaalse asendusteenistuse aeg 18-lt kuult 12-le kuule. Praegu on asendusteenistuses 32 asendusteenistuslast.
Raidma ütles asendusteenistuse kestuse lühenemise kohta, et erinevad rahvusvahelised organisatsioonid, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste komitee, on Eestile jätkuvalt ette heitnud seda, et asendusteenistuse kestus on vastuolus rahvusvahelise õiguse ja rahvusvaheliselt aktsepteeritud põhimõtetega.
Eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. aprillil.