Õhtul kogunev Rahvaliidu volikogu määrab erakonna saatuse

Nii Rahvaliit kui ka sotsiaaldemokraadid üritavad omavahelisi koostöökohti otsida «prožektorite valgusvihust väljaspool» ehk liigset avalikku huvi vältida püüdes, et mitte järjest rohkem idanevat koostööideed ära rikkuda. Omamoodi märgiks on seegi, et veel reede õhtuks ei olnud laiali saadetud volikogu materjale, et need ei lekiks ajakirjandusse.

Teada on, et Rahvaliidu poolt on ohjad enese kätte võtnud Rahvaliidu riigikogu fraktsiooni liige Jaanus Marrandi ning erakonna aseesimees Kajar Lember, kes on käinud mööda eri piirkondi ning üritanud parteikaaslastele selgitada, et üksi valimistele vastu minna on põhimõtteliselt sama, mis erakonna surmaotsusele alla kirjutada.

Neljapäeval langetas otsuse ühe nn sotside leeri kuuluva Jaak Alliku kodukandi piirkond Viljandi, et valimistele võiks vastu minna koos sotsiaaldemokraatidega.

Iseseisva erakonnana jätkamise suur pooldaja, endine parteijuht Villu Reiljan on küll erakonnas mõista andnud, et valimistele tuleks minna ühtse erakonnana ning kui peaks järgnema ebaõnn, siis peaks erakonna Eesti parteide nimekirjast kustutama.

Marrandi ei pea sellist lähenemist sugugi mõistuslikuks. «Poliitiline seis on praegu selline, et on «Isamaa ja Reformierakonna liit ning Res Publica» – ükskõik kuidas neid erinevaid osiseid omavahel kombineerida – ja Keskerakond. Ühiskond aga januneb kolmanda valiku järele, mis pakuks kaineid, selgeid, rahulikke poliitikalahendusi,» nägi ta Rahvaliidu ja sotside koostööl jumet.

Paari nädala eest teatas Rahvaliidu Jõgevamaa piirkond ehk nn Reiljani kants, et kuna Rahvaliidu kõrgeim organ ehk kongress otsustas iseseisva erakonnana jätkata, siis ei tohiks tekkida ka küsimust, kas liituda sotsidega või mitte. On kuulda ka jutte, et tänasel volikogul võidakse kokku kutsuda erakorraline kongress, mis võiks toimuda kohe mai alguses.

Marrandi kinnitas, et Rahvaliidus on rohkem inimesi kindlasti kui ainult Lember ja tema, kes oskavad arve kokku liita ning aru saada, et üksi Rahvaliit valimistel välja ei veaks. Ta tõi näite, et kui vaadata 2007. aasta riigikogu valimistulemusi ning näiteks Tallinnas kandideerinud kolme Rahvaliidu esinumbrit, siis olid nendeks Aivar Sõerd, Margus Leivo ja Erika Salumäe. Kedagi neist ei ole enam erakonnas.

«Kui esimesed kolm enim hääli saanud nime üle Eesti läbi vaadata, numbrid kokku liita ja vaadata, kui palju on tarvis valimiskünnise ületamiseks, siis peaks olema igaühel selge, et väga positiivsed numbrid vastu ei vaata,» tõdes Marrandi.

On ka selge, et üks osa Rahvaliidust, mis koondub endiselt Reiljani isiku taha, ei liitu mitte kunagi Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga.

Seega on üsna tõenäoline, et täna jaguneb volikogu kaheks: need, kes ütlevad välja idee teha koostööd sotsidega, ja iseseisvalt jätkajad.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Jüri Pihl tunnistas, et Rahvaliit on selge valiku ees. «Kui nad soovivad jätkata regionaalpoliitikat arendava jõuna, siis on tänast poliitilist pilti vaadates kõige mõistlikum seda teha koos sotsiaaldemokraatidega,» ütles ta.

Ka Marrandi leidis, et Rahvaliidus peaks iga liige esitama endale küsimuse, kas erakond lõpetab oma tegevuse või astub sammu edasi.

«Väga suur osa inimestest ei soovi nii jätkata ja on tarvis ühel hetkel otsustada,» ütles ta. «Kui peaks praegu iseseisvalt edasi minema, siis hakkavad erakonnas võimu võtma Tšižikovid (vihje Ingvar Tšižikovile, kes üritas Rahvaliidu juhtimist üle võtta ning heideti erakonnast liigse suupruukimise pärast välja – toim) või hakkab valitsema rumalus ja kibestumine. Kumbki variant ei ole hea abimees.»

Sotsid on isekeskis riigikogu nimekirju koostades juba arvestanud mõnegi rahvaliitlasega. Näiteks Jaak Allikut nähakse Ida-Virumaa esinumbrina.