Trammireisi rikuvad linnale allumatud heidikud

Linnavõim üritab koostöös mittetulundusühingutega tagada, et inimesed läheksid erinevatest kodutute varjupaikadest ja öömajadest reeglina välja pestuna ja küll kasutatud, ent siiski puhastes riietes.

Paraku ei ärka enamik probleemseid reisijaid nii heades tingimustes - mõnel on veel alles oma elamine, teine ööbib üldse kuskil trepikojas, kolmas kainestusmajas. Seetõttu ei saa ka linn valvata nende puhtuse järele. Samuti suudavad nii mõnedki hommikul öömajast kasituna välja läinud õhtuks end prügikastides tuhindes või muul moel ära määrida.

Kaht kodututega tegelevat asutust haldava MTÜ Tallinna Hoolekande Keskuse juhataja Imbi Eesmetsa sõnul on paraku neidki, kellele meeldib pesemata ja räpastes rõivastes olla. «Osad lihtsalt ei pese ennast, see on nende elustiil. Aeg-ajalt ei soovita ära visata ka oma musti riideid.»

Kui pärida kodututelt, miks nad enda eest hoolitseda ei soovi, vastavad nad Eesmetsa sõnul tihtipeale «ei saa», mis olevat eluheidikute tüüpvastus igale küsimusele. Jutukamad neist põhjendavad, et neil ei olnud pesemiseks aega või ei jätkunud sooja vett.

Nii linna esindajad kui hoolekandeametnikud märgivad, et Tallinna ühistransporti kasutavad asotsiaalid sageli selleks, et jõuda näiteks supikööki või päevakeskusesse ja hiljem tagasi ööbimispaika.

Tallinna trammi- ja trollijuhtide usaldusisiku Aleksander Martõnenko sõnul räägivad ühissõidukijuhtide tähelepanekud, et nn asotsiaale on näha enim kesklinnas Viru keskuse ja Tallinna kaubamaja juures ning Balti jaamas, kust siis reisitakse õhtu saabudes tagasi varjupaika Koplis, Männikul või Mustamäel Akadeemia teel.

Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul otsustavad eluheidikud pahatihti veeta oma päeva seal, kus on teised inimesed, sest seal saab kerjata, prügikastides leidub pudeleid ja on kaubanduskeskused, kus jagatakse söögijäänuseid.

Seega ei ole tema väitel mõttekas kodututega tegelevaid asutusi ülejäänud inimestest eemale kolida - siis võetakse ikka ette sageli kaasreisijaid häirivaid retki kesklinna või lihtsalt ei kasutata selle asutuse teenuseid.

Seda, et kolida kodutute varjupaigad ja päevakeskused omkorda kesklinna külje alla, näiteks Balti jaama lähedusse, ei pidanud Martinson samuti reaalseks - eelkõige elanike vastuseisu tõttu.

Tema sõnul on praegused öömajad ja varjupaigad asutatud just piirkondadesse, kus on ka kodutuse ja tõrjutuse probleem suurem. «Öömaja peab olema seal, kust need inimesed pärit on. Varjupaikade elanikest 80 protsenti on Põhja-Tallinnast,» põhjendas ta kodututega tegelevate asutuste suuremat koondumist just Koplisse.

Tema väitel ei saaks näiteks supikööki Koplist koos teiste kodututele suunatud asutustega ära kolida veel seetõttu, et sealt käivad toitu nõutamas ka teised hättasattunud. «Näiteks lastega pered käivad seal ja viivad suppi koju kaasa.»

Kuhu kodutul ja tõrjutul Tallinnas minna?

Varjupaigad kõige suuremas hädas olijatele:
Kopli 79
Alasi 8

Varjupaigad resotsialisreeritavatele inimestele:
Akadeemia tee 34
Akadeemia tee 48

Sotsiaalmajutusüksused:
Akadeemia tee 34
Tuulemaa 6
Paljassaare tee 35
Kauge 4
Suur-Sõjamäe 6a

Allikad: Tallinna sotsiaaltöö keskus, Tallinna hoolekande keskus